Hennamaalingud – pasta segamine

juuli 6, 2009 kell 10:48 p.l. ("Kuidas teha", Henna nahal - mehndi, Korduma Kippuvad Küsimused, Tehniline osa)

Põhimõtteliselt tuleb henna ikka ühte moodi kokku segada, olenemata sellest, kas kasutada seda juustele või nahale: hennapulber, hapu vedelik, magus ja terpeenid. Just nii – olulisuse ja mahu järjekorras. Ja see ongi kõik. Kogu udu ja mudru salajastest lisaainetest, vingest testimisest ja muust – see on lihtsalt mull. Hennapulber, sidrunimahl, näpuotsaga suhkrut – isegi terpeene pole hädasti vaja.
Inglise keeli nimetatakse seda ka KISS-retseptiks (Keep It Simple, Silly). Maakeeli võiks see olla siis HALL-retsept (Hoia Asjad Lollikindlalt Lihtsad). Ei kõla küll nii hästi edevalt ja seksikalt nagu KISS, aga sobib ka.

Niisiis – mida on vaja:
hennapulber, hapu vedelik, magusaine, eeterlike õlisid e terpeene; võrreldes juukse hennaga peab oluliselt täpsemalt jälgima aega ja temperatuuri.

  • Segage henna hapu vedelikuga kartulipudrutaoliseks massiks. Just nimelt puder – paks, kukub lusika küljest pisut muredate latakatena lahti. Segage see mass võimalikult ühtlaseks pastaks, katke kauss pealt kergelt kilega ning tõstke  kuskile toasooja seisma.

HENNA peab olema BAQ henna – võin, noh – ei PEA, kui te hennat ma lõbuks ja lustiks teete. Aga kui te teenite sellega raha, siis midagi alla BAQ kasutades te ei kasuta parimat. Muu henna tuleks siis üsna suure tõenäosusega läbi sõeluda – läbi kahekordse kapronsoki või – põlviku.  Ummistunud koonus või aplikaatorpudel tähendab suurt hulka jama ja mõttetut närvikulu. Kindlasti tuleb vaadata säilimisaega ning võiks vaadata ka tootjat ja tootjamaad – hennad on nahal natukene erinevad ning kehvades tingimustes hoitud hennapulber annab ilus tooni 2-3 päevaks ning hakkab siis nö kaelkirjaku-effektiga maha kuluma – pilt muutub üsna märgatavalt laiguliseks ja läheb üsna kiiretsi inetuks.

HAPU võiks olla puhas toasoe sidrunimahl. Kui juuste jaoks võiks kasutada joomiskõlbuliku haput, siis mehndi jaoks peab mahl olema puhas. See võib olla pressitud sidrunimahl – siis tuleb mahl läbi sõela nõrutada, et viljatükikesi sees ei oleks – või pudeli oma – henna tumeduse ja püsivuse osas ei ole vahet. Allergiate või ülitundlikkuse osas jookseb liin umbes nii: laim-sidrun-greip-apelsin.
Kes tsitruselisi ei kannata, neile soovitaks tamarindi. Tamarinditee sisse võib keetmise ajaks panna veel näiteks nelki, musta pipart, muskaati, lavendlilehti, rosmariini jne. Tamarind sisaldab ka sahhariide, mis annavad hennapastas väga hea tulemuse. Mökerdamist on rohkem kui puhta mahlaga, aga tulemus on tõesti hea.

  • Valmis pasta vajab nüüd seismiseks aega – happelises keskkonnas hakkab hennapulbri leherakke ümbritsev tselluloos lagunema, hennatanniinhape vallandub aeglaselt ja hakkab oksüdeeruma. Seda nimetatakse värvusreaktsiooni käivitumiseks ning selle protsessi algusest või toimumisest/toimimisest saab aimu, kui lusikaga pasta pealmine kiht lahti tõmmata – kui pasta pealmine ja alumine kiht on erinevat värvi, siis on värvusreaktsioon vallandunud ning võib hakata edasi tegutsema.
    Olenevalt hennast ja temperatuurist võib värvusreaktsiooni käivitumine võtta aega 3-4 kuni 12-24 tunnini. Mida soojem, seda kiiremini
    Jamila on üks aeglase värvusreaktsiooniga hennadest – 21C juures tahab ta happelises keskkonnas seista ligikaudu 12 tundi, Rajastani hennade aeg on keskeltläbi 6-8, Jeemeni ja Sudaani omadel 4-6 tundi.

Seda protsessi saab ka forsseerida – kui valada hennale peale kuuma või suisa keeva vett, siis vallandub värvusreaktsioon peaaegu momentaalselt, AGA – sel moel töödeldud henna ei püsi. Ei nahal ega ka juustel. See on nö ‘läbiküpsetatud henna’ – ilmselt on oksüdatsioon nii kiiresti käima löödud, et see toimub lihtsalt suures osas juba enne ära, kui hennatanniinhape jõuab korralikult juustesse-nahka keratiini kinnituda.

  • Kui värvusreaktsioon on käivitunud, lisaga pastasse midagi magusat ja eeterlike õlisid e terpeene. Üldine soovituslik doos on umbes supilusikatäis magusat ja kuni 30 tilka eeterlike õlisid 100g henna kohta, aga jällegi oleneb see paljudest lisafaktoritest ning õige koguse leiab igaüks ise katsetamise käigus.
    Peale magusa ja terpeenide lisamist tahab pasta veel 2-12 tundi seist, olenevalt hennast.

MAGUS võib olla ükskõik milline suhkur – rafineeritud vaöge lauasuhkur, rafineerimata toorsuhkur, melassisuhkur, siirup. (Moosisuhkur ilmselt ei sobi, pektiinide sisalduse tõttu.) Igaüks on endale katsetades sobiva leidnud.
Monosahhariide – glükoosi ja fruktoosi – peetakse üldiselt parimateks. Meil saab glükoosi apteegist, fruktoosi niisama poest.
Meega peab olema ettevaatlik – kui te teete hennat teistele, siis mett kasutades peab sellest alati teavitama. Meeallergikuid on üsna palju ning ilusa henna asemel sügelevat kehaosa saada ei taha keegi.
Magusa lisamine annab pastale venivust ja elastsust, nii on sellega parem peeneid mustreid teha. Siiski – on hennasid, mis juba loomuldasa sisaldavad looduslike sahhariide, nii et lisasuhkrut ei vaja – Rajastani hennad on sageli sellised.
Ka kinnitub suhkrune pasta nahale paremini ja ei murene kuivades sedavõrd ruttu tükkideks ega pudene pealt. Muidugi – kui suhkrut saab liiast, siis ei kuiva pasta ära, kleebib, jookseb laiali ning teeb hennakandja ääretult veetlevaks kogu piirkonna mesilaste, herilaste ja sipelgate seas.

TERPEENID on  rohkelt monoterpeenseid alkohole sisaldavad eeterlikud õlid. Levinumad hennasegudes on eukalüpt, teepuu, lavendel, cajeput, ravensara, aedliivatee, nelgipung. Nende kasutamine muudab midagi üldises oksüdatsiooniprotsessis, nii et hennatanniinhappe kinnitub väga kiiresti ja sügavale keratiini ja oksüdeerub paremini. Hästi terbitud pasta annab 2-4 tunnise nahalhoidmisega nädalajagu ilusa tumepruunina püsiva pildi ning kinnitub imehästi ka muidu halvasti hennat kandva dekoltee piirkonna nahka.
Kui te kasutate hennat laiema ringkonna peal, siis oleks mõistlik end eelnevalt natukene eeterlike õlide toimega kurssi viia ning teha kindlaks ka sugulastaimed ja üldjuhul piirduda vaid lavendliga. See on üks ohutumatest eeterlikest õlidest.
Ekalüpt on hea, kui selle kvaliteet on üsna ebaühtlane.
Teepuu on suurepärane, aga on inimesi, kes on sellele allergilised ning pikemaajaline kokkupuude allergiat soodustava eeterliku õliga võib lõppeda nagu PPD-”must henna” – kena pruuniksminema mustri asemel on käel sügelev ja kergelt villiline muster. Teepuu-allergikud peavad vältima ka cajeputi ja niaouli õlisid, need on sugulastaimed.
Nelgipung on suurepärane, aga väga tugev ärritaja.
Roos-geraanium annab hea lõhna ja see püsib paar päeva ka nahal, samas võib olla tugev ärritaja.

  • Pasta konsistents muutub peale suhkrute ja terpeenide lisamist tuntavalt – vedelamaks, siidisemaks ja ühtlasemaks. Vajadusel võib pastale lisada veel sidrunimahla või lisvedelikku, kuid ettevaatlikult ja pigem vähe korraga – pastat on väga kerge teha vedelamaks, kuid paksemaks tagasi saada on võimatu.

Kui pasta on valmis, siis tuleb see kas kohe ära kasutada või panna sügavkülma. Toasoojas ’sureb’ valmis hennapasta 2-4 päevaga, külmkapis umbes nädalaga. Sügavkülmas hoitud hennapasta seisab värskena umbes aasta.
Pastat võib sügavkülmas ladustada minigrip-kotikeste või ka valmiskoonustena, nii nagu keegi seda peale kannab. Vajadusel võtke pasta sügavkülmast, laske aeglaselt üles sulada ja see on kohe kasutusvalmis.

Ja ongi kogu saladus, karmid katsed ja keerukad komponendid. Lugege, vaadake, katsetage – meistrisaladuse osa on ainult õige konsisntentsi saamine, suhkrukoguse leidmine ja terpeenidega möllamine. Aga see ongi osa lõbust.

Ja mul on hea meel öelda, et The Henna Page‘i “Henna käsiraamat – Henna segamine” on valmis ja toimetamisel, loodetavasti saab selle The henna Page‘ile üles lähima paari nädala jooksul. :)
“Henna käsiraamat – Henna pealekandmine” on samuti tõlkimisel, nii et kui hästi läheb on lähiajal vajalikud käsiraamatud ka maakeeli olemas.

Ilusat suve, tumedat hennat!

    1 kommentaar

    Väike suvevigur hennaga

    juuni 7, 2009 kell 9:09 p.l. ("Kuidas teha", Enda katsetused, Hennast üldiselt)

    Mina olen üsna heledanahaline inimene, päevitun kehvasti ning kõrgema UV tasemega ilmade puhul lööb mul välja päikeseallergia – ebameeldiv sügelus, kehvemal puhul nõgeslööve. On ilmselge, et rannas vedelemas mind naljalt ei leia.

    Aga kes see ikka tahaks olla ihutoonilt nagu külmleti supikana? Nii lumivalge, et võiks peaaegi helesiniseks nimetada… Noh, mulle ka väga ei meeldi. Aga isepäevitavad kreemid haisevad kõik kummaliselt, paljud neist jäävad nahale ebaloomulikult kollased, kleebivad, sisaldavad jumalteabmida. Ja lõppeks – see maksab raha ka. Ja läheb lõpuks halvaks, enne kui ma suudan kreemi ära kasutada. Sest lõhn on neil ikka kõigil üsna üks ja mulle ebameeldiv.

    Segasin täna külmkappi ununenud ja natukene hapuksläinud (st mehndit ma sellega enam naljalt ei tee, see on liiga lahtunud) hennakoonusest umbes pool teelusikatäit hennapastat umbes 2-3 supilusikatäie avokaadoõliga. Viimane oli ka riiulile kiratsema jäänud – olin sellest endale kehaõli seganud ja kui aus olla, siis ma ei mäleta, mis eeterlike õlisid ma sinna sisse segasin. Roos ja must pipar, lavendel… ilmselt midagi veel.
    Tulemuseks oli rohekas kergelt hennapastatükiline õli, mis imendus väga hästi, lõhnas mulle meeldivalt ning hennat oli väga hea nahale kanda. See jäi ühtlane ja kena.
    Praeguseks on mul säärtel kerge kuldne toon. Tõsi – väga õrn, aga tavaline valevus on kadunud. Vaatab, mis homme-ülehomme toimub ja teen siis veel paar korda üle.

    Praegu tundub küll, et isepäevituvate peale ma enam raha ei kuluta. Isegi uudishimust mitte. Ning lisaks kergelt toonivale mulle sobiva lõhnaga kehaniisutajale olen ma saanud ka päikeseblokaatori – henna nimelt toimib blokaatorina, seniks kuni tanniin nahas on.

    Mulle sobib. :)

    **************************

    Väike märkus – koorisin täna nahka põhjalikult amlaga ning kasutasin siis allesjäänud hennasegu ära. Tulemuseks on kergelt kuldse tooniga sääred. Minu üldist valget jumet arvestades – väga kena ja nett ning loomulik. (Kui mul ka ei ole loomupäraselt kaunid jalad, las teised arvavad, et on – nii tundub maailm õiglasem!)

    Väike fotomärkus minu üleilma laienenud hennaperelt. (Issand ise näeb, et mina ei oska siia pitle panna – minu IT-alane oskamatus kvalifitseerub ikka tõelise süvapuude alla.)

    1 kommentaar

    Hennatatud juuste heledamaks saamine

    juuni 7, 2009 kell 8:59 p.l. ("Kuidas teha", Enda katsetused, Henna juustele, Muud taimsed toonijad)

    Henna mõjub juustele hästi ning loomulikult tuleb pikkade juuste puhul neid aeg-ajalt ikkagi hennatada täispikkuses. Ja inimesi, kes suudaksid endal ise ainult juuri värvida, ei ole mina kuigi palju kohanud. Lihtsam on ikka teha täispikkuses. AGA – vähegi kvaliteetne henna hakkab mõne aja jooksul juuksekarvas kumuleeruma st toon muutub järjest sügavamaks ja tumedamaks. Algselt ilus ja kirgas vaskne või punane toon säilib juuksejuurtel, pikad juukseotsad võivad lõpuks muutuda suisa lillakas-pruuniks ja väga tumedaks. Paljusid see häirib – mind ausalt öeldes ka. Ma tahan olla punapea, eksole. Mitte peast lilla. :)

    Aga mis siis teha? Kuidas hennat heledamaks saada?Henna for Hair ja Long Hair Community foorumitest, enda ja Hennaskonna kogemustest olen kokku korjanud natuke nippe ja nõuandeid – aga kõik need mõjuvad erinavetele juustele erinevalt ning ekstreemsemaid peaks kindlasti eelnevalt salgul või harjakorjel katsetama.

    Heledamaks tegemise meetodid toimivad kõige paremini puhta henna puhul. See ei muuda märkimisväärselt hendigo tulemusi ja see ei tee indigoga mustaks värvitud juustel heleda-imet. Vähemalt kinnitavad nii HfH foorumlased. LHC omad aga näitavad pilte, kus must on siiski pruuniks saadud. Ilmselt peab igaüks selle ise ära proovima, mis ja kuidas mõjub.
    Kindlasti EI TOHI sünteetika või vesinikuga pleegitada hendigo või indigoga värvitud juukseid. On võimalik, et hendigoga saadud pruun läheb heledamaks ja oranžikas-punasemaks, kuid on väga suur tõenäosus saada rohelised juuksed – blondeeriv kollane+indigosinine= roheline (kirkast lehtsalatist sügava samblani). Kui roheliste juuste saamine on eesmärk omaette, siis on muidugi teine lugu… :)
    Ja sama kindlasti EI TOHI vesinikuga eksperimenteerida seguhennadega värvitud juustel. Ainult puhas henna, puhas indigo – oma käega puhastest algainetest kokku segatud toonid.
    Või noh – põhimõtteliselt ei saa keegi teid selles takistada, aga pärast ei ole mõtet ka kedagi süüdistada, kui midagi ikka väga nihu ja untsu läheb.

    Henna heledamaks saamiseks on mitmeid mooduseid. Kõik need annavad aga siiski kergelt heledama tulemuse. Looduslikest vahenditest annab kõige vingema tulemuse sidrunimahl ja päike. Päris mitu tooni heledamaks saamiseks tuleb siiskikasutada sünteetikat või vesinikku ning selle lõpptulemus tuleb igal juuksel isemoodi välja.

    Alljärgnevalt väike ülevaade – mis kellelegi paremini sobib, see selgub paraku ikkagi katse-eksituse meetodiga.

    1. Mesi on looduslik ja ja mee lisamine hennapastale annab ka märgatavalt heledama ja erksama tulemuse. Mesi peaks olema värske või vähesuhkrustunud, aga seda ei tohi vedelaks kuumutada.
      Lahjenda 1 osa mett 6 osa veega ning kanna juustesse, kata juuksed ja hoia peas tund aega. Loputa ja pese nagu tavaliselt.
      Võib teha meemaske – 3 osa mett, 1 osa leiget vett ja segada mesi vedelamaks. Hoida peas 2-3 tundi. Pesta ja loputada.
      Mesi ja palsam – eelistada tuleb silikoonivabu palsameid. Vahekord 1-1, palsam peaks olema vedelam ja mett ei tohi vedelaks sulatada. Segada kokku, hoida juustel 2-4 tundi. Loputada, vajadusel pesta.
      Detailsem info: http://forums.longhaircommunity.com/showthread.php?t=148
    2. Sidrunimahl ja päike – lahjenda sidrunimahla kange kummaliteega, kanna juustesse ja viibi tunnike päikese käes. Muruniitmine, aiatööd – ühenda kasulik kasulikuga. Pärast pese juuksed ja tee neile korralik toitev ja hooldav mask – juukseõliga näiteks.
    3. Amla – ka šampooni sisse segada – puhas C-viamiin ehk askorbiinhape. Ma ei ole katsetanud kombinatsiooni amla+päike, aga teoreetiliselt võiks toimida sama hästi nagu sidrun+päike.
    4. Peroksiid ehk vesinikülihapend- 3-6%, ilma aktivaatorpulbri ehk pleegitajata. Vana hea puhas vesinik – nii nagu nn nõuka-ajal blondiiniks saadi. Vesinik pähe ja … sageli saadi siis blondiks, sageli jäädi ka juustest ilma. Niisiis -maksimaalselt 6% vesinik ja tund aega hoida. KINDLASTI katseta eelnevalt harjakorjel! Ja pärast tahavad juuksed VÄGA HEAD hooldust, niisutamist, toitmist ja poputamist. Võimalik, et otsad ka korralikku lõikust.
    5. Värvieemaldus või suisa blondeerimine on kõige laastavam ja kõige prognoosimatum. Ja värvieemaldus EI TOIMI märkimisväärselt hendigo ja indigo puhul. Indigo/hendigo puhul saab HfH foorumlaste andmetel abi, kui pesta vahetult peale indigo mahapesu pead nt nõudepesuvahendi või tugeva soodalahusega. Enne indigo äraoksüdeerumist pidi see võtma hendigo/indigo heledamaks.

    Oma kogemustest soovitaksin mett ja sidrunimahla – toimib ja ei ole väga karm.

    http://forums.longhaircommunity.com/showthread.php?t=148

    Lisa kommentaar

    Läikehenna

    aprill 14, 2009 kell 10:22 e.l. ("Kuidas teha", Henna juustele, Hüva nõu)

    Läikehenna ehk gloss kujutab endast henna, hendigo, henna/senna pulbrite või pastade segamist jogurti, juuksepalsami või õlidega. See on variant, kus taimsete tanniinide värvivad omadused seotakse juuksemaski üliniisutavate ja toitvate omadustega ning saadakse ühest kasutamisest mitmekordne kasu. Läikehenna kasutamise mõte ongi saada kergem toonimuutus, korralik juuksemask ning intensiivistada läiget. Tulemuseks on üliläikivad, sügavalt toidetud ja niisutatud juuksed, millel on kas mahedam henna või hendigo toon. Ka hõlbustab õlisegudega läike kasutamine pasta väljapesemist. Seega sobib läikehenna neile, kes väga värvi muuta ei taha, kuid samas ei pelga mõningast toonimuutust, aga samas soovivad saada korralikku juukseturgutust. Ning ilmselt peab läikehennatajal olema väike kalduvus nn “frisuur-kokkamiseks” – kui juuksemaskide segamine ja uued katsetamisvõimalused panevad Su silmad särama, siis on see just Sinu jaoks.

    Hennapunane muutub õlide ja rasvade toimel pruunikamaks ja kuldsemaks, omandab pigem messingjad toonid ning vase intensiivsus väheneb. Õlibaasil hennasegu annab reeglina pehmed, murtud toonid ja kui kasutada linaseemne- või riitsinuseõli, siis on läige tõesti tappev. :) Muidugi sobib läikehenna nii värvitud, hennatatud kui loomulikele punapeadele ning annab kena kuldse nüansiga läige meie nn ‘kartulikoorele’.

    Indigo kinnitub rasvade mõjul kehvemalt keratiini külge, kuid ometi saab sel moel üsna edukalt oma tumedat juuksevärvi turgutada. Läikehendigo sobib neile pruunikate ja tumedamate juustega inimestele, kes tegelikult ei taha väga muuta juuste tooni, küll aga saada intensiivset niisutust ja head läiget.

    Blondid, kes tahavad hoida oma heledat tooni, peaksid kasutama ainult sennat.

    Kõige levinumad ained läikehenna segamiseks Henna for Hair foorumis on silikoonivaba palsam või täispiimajogurt (soovitavalt maitsestamata). Aga tegelikult sobivad väga hästi ka hapuks läinud täispiim, hapukoor, õlid (oliivi, linaseemne – vapustavalt hea läige, riitsinus – karv jääb kinni, stimuleerib juuksekasvu).

    Hapendatud piimatoodete puhul võib henna pulbri segada otse jogurti, hapupiima või – koore sisse. See näeb kaunikesti naljakalt roheline välja ning meenutab kergelt dipikastet. (Maitse on üsna jäle.) Neile, kes soovivad siiski tugevamat tooni, sobiks just see variant. Mass võiks jääda u 20% hapukoore paksuseks, siis ei hakka see väga voolama.

    Ka õlide puhul peaks pasta olema paksem ning henna sisse võiks siiski lisada midagi kergelt hapukat. Kuum tee teeb värvi lahti momentaalselt, aga see jääb nõrgem – läike puhul võib see olla väga hea.

    Palsami puhul võib henna segada otse palsamisse pulbrina või valmispastana. Piisab paarist teelusikatäiest.Värvisreaktsioon käivitub ka juustel, kehasoojuse mõjul.

    Läike võib teha ka rohkem maskipõhise – vana hea munakollase-õli-mee mask ning lisada sellele hennat, hendigot või sennat.

    Mida vähem hennat ja väiksem pealhoidmisaeg, seda nõrgem punakas toon. Pealhoidmisaeg võib varieeruda 10 minutist paari tunnini.

    Sauna minnes tuleb, nagu juuksemaskidega ikka, juuksed kinni katta. Õlis, kalgenduvas piimas või ülikuumas palsamis juukseid hautada ei ole mõtet.

    2 kommentaari

    Hennapasta kokkusegamine – komponendid ja muu lisateave

    märts 8, 2009 kell 4:47 p.l. ("Kuidas teha", Henna juustele, Henna muudel pindadel, Hüva nõu, Tehniline osa)

    Natuke pasta kokkusegamisest. Paljuski on see kordav, aga kordamine pidi teadupärast tarkuse ema olema, nii et veelkord vanadest ja ka mõnedest uutest asjadest.

    Põhimõtteliselt ei ole vahet, kas segada henna nahale või juustele – põhiained on samad – hennapulber, hape, suhkrud, eeterlikud õlid – ning segamise protseduur sarnane – jälgida tuleb aega ja temperatuuri. Hennamaalingute jaoks peab lihtsalt segama puhtama pasta, selle värvusreaktsiooni aeg ja soojashoidmine peab olema täpsemalt jälgitud ning pastat peab hoidma külmas või sügavkülmas, sest nahk hennakandjana on tundlikum ja kapriissem kui juuksed.

    HENNA
    Kõige parem on BAQ (body art quality) henna – see on puhas, ei sisalda mingeid lisaaineid, pulber on peeneks sõelutud ja keskmisest palju kõrgema hennatanniinhappe sisaldusega. Kõige kindlam ja mugavam valik – peen, puhas. Selle peale võib teha keemilist värvimist ning seda hennat võib julgelt  kasutada keemiliselt värvitud või töödeldud juustel. Kuid hennapunane sööb ennast heledatest värvidest pikalt läbi ning henna täielik väljasaamine juustest ei ole väga lihtne.
    Väga paljud Indiast toodud hennad sisaldavad sünteetilist rohelist riidevärvi – Indias usutakse, et mida rohelisem on hennapulber, seda parem see on. Kuna India varustab hennaga ka Türgit, siis on see ka Türgi hennade probleem. Iseloomulik on see, et pulber on taimse olluse kohta väga ebaloomulikult roheline – kirkast salatirohelisest sügava mürkroheliseni välja.  Riidevärv ei mõjuta ei nahamaalingu ega juuste tooni, kuid tundlikel inimestel võib see juuksevärvimisel teklitada nahaärritusi, kontaktdermatiiti, sügelust jms. Nahamaalingute jaoks tahavad paljud sellised hennad siiski ülesõelumist.
    Väga odavate hennade valiteet on üldiselt väga ebaühtlane – on väga häid partiisid, mis annavad suurepärase tooni ning selliseid, mis näivad koosnevat peamiselt liivast ja leherootsukestest ja toon on lahja ja ebamäärane. Reeglina ei saa nendega hennamaalinguid teha, sest hennatanniinhappe sisaldus on liiga madal. Juustele – kui paremat pole võtta, siis sobib ikka. Henna kvaliteeti, puhtust ja värvi ei garanteeri reeglina keegi.
    SEGUHENNAD on need nö hennad, mis lubavad laia spektrit erinevaid toone. Värvivalik kaardub sageli uhkelt nisublondist süsimustani, see saavutatatakse väidetavalt ainult taimsete komponentidega. Karpidel on toimeainete loetelu väga sageli väga suvaline ning kõikide puhul on seal kirjade järgi hennat sees. Venita hennad näiteks sisaldavad PPD-ühendeid, tolueene ja ilmselt ka metallisoolasid. Seguhennad võivad anda suurepäraseid tulemusi, kuid nende kasutamine on ses mõttes kõige riskantsem, et kui midagi viltu läheb, siis ei oska keegi ütelda, et mis siis juhtus ja miks nii läks. Kindlasti ei ole hea mõte seguhennadega värvitud juukseid keemiliselt töödelda, eriti heledamaks värvida.

    TEMPERATUUR
    Meil väga kaua levinud henna kokkusegamise juhend ütles: Kallake hennapulbrile peale keevat vett, laske jahtuda ja kandke pähe, nii soojalt kui võimalik. Ka sellisel moel saab hennast värvi kätte, kuid see jääb üldjuhul lahja vaskne, kulub või luitub üsna ruttu ära ning sel moel ei saa valmistada hennat nahamaalinguteks – henna jääb nahale ainult paariks päevaks ja ei lähe tumedaks.
    Hennat tuleks segada toasooja vedelikuga. Juustele segades võib see olla natukene soojem, kuid kindlasti ei tohiks see olla kuum. Nahamaalingute pasta tegemiseks peab see olema toasoe või leige. Ning siis tuleb pastal seista lasta – toasoojas või nt panna kaus radika peale. Seismiseaja temperatuur võiks jääda 20-30C vahele. Siis vallandub hennatanniinhape lehepulbrist loomulikult ja aeglaselt ning tulemuseks on ilusam, sügavam ja rikkalikum toon, mis püsib nii nahal kui juustel paremini peal.
    Kui hennast värv kuuma või tulise vedelikuga nö lahti ehmatada, siis saab sellega küll kiiresti toimetama hakata, kuid toon tuleb heledam vaskne, kipub luituma ja kiiremini kuluma isegi juustelt.

    HAPU
    Henna vajab värvusreaktsiooni käivitumiseks happelist keskkonda – vedelik, millega hennat segada peab olema hapu. Seetõttu tavaline vesi ei sobi. Soovitav on vesi, millega haput vedelikku lahjendada,  enne ka läbi keeta.
    Juuste jaoks sobib igasugune happeline vedelik – puhtast sidrunimahlast või muust mahlast kuni vihmaveeni. See ei pea olema sidrunimahl, isegi tsitruseliste oma mitte – inimesed, kes on tsitruselistele allergilised võivad kasutada ükskõik, millist muud mahla – õun, jõhvikas, sõstrad. See võib olla ka punane vein – näiteks selline, mis juua sünnib vaid suure häda korral, aga on koju seisma jäänud ja ära visata tundub ka imelik. Peale värvusreaktsiooni käivitamist tuleb segu vedelamaks teha. Seda võib siis teha tavalise keedetud vee, kummeli või mõne muu teega. Juuste jaoks kasutavam pasta ei pea olema väga hapu. Kõige parem määratlus – sega segu selliselt hapu vedelikuga, mida ise juua kannatad. See on piisav.
    Paljud inimesed keedavad endale ise mingi segu, mille komponendid varieeruvad, vastavalt isiklikele eelistustele – must, salvei või aedliivatee, tamarind, kaneel, nelk, roosiõielehed. See on tõeline loominguline kokkamine ja pakub palju võimalusi.
    Hennamaalingute jaoks võiks aga kasutada puhast mahla. Tsitruseliste puhul on hennatajate tähelepanekute järgi kõige vähem allergiat tekitav apelsin, siis sidrun ja kõige äkilisem on laim. Ka hennamaalingute jaoks võib teha oma keeduse – väga hea on hästi kange must tee tamarindiga, ka sellele võib keetmise ajal lisada nelki. Kindlasti ei soovita naha-hennat teha veiniga – ei ole hullemat asja kui suvel äkki käärima läinud hennapasta, mis kobrutab ja mullitab koonusest või pudelist välja.

    MAGUS
    Sahhariidide lisamine on oluline just nahamaalingute henna jaoks – see teeb pasta venivamaks ja siidisemaks, seda on parem nahale kanda, kuivades ei murene pasta nii kergelt tükkideks ja kerge kleepumise tõttu püsib paremini nahal. Mõned hennapulbrid sisaldavad ise sahhariide – Rajastani hennad on üldjuhul kleepjad ja isegi natuke sültjad ning hennategijad eelistavad sedalaadi hennasid pigem mõne teise pulbriga segada, et saada arim tulemus. Rajastani ja Jamila segu on üks levinumaid.
    Sahhariidid võivad olla suhkrud – tavaline valge lauasuhkur, rafineerimata, roo- või melassisuhkur, fruktoos, glükoos, vahtrasiirup või mesi. Ainuke mida peab meeles pidama – mesi on allergeen, nii et kes tahavad teha hennat paljudele, ka võõrastele inimestele, peaksid mee kasutamist vältima.
    Juuksehennade puhul võib kasutada ka pektiine sisaldavat moosisuhrkut – tulemuseks on kergelt geeljas pasta, mida on mugavam pähe panna. Mee kasutamise puhul on täheldatud, et see teeb juukseid kergelt heledamaks, ka henna tooni.
    EETERLIKUD ÕLID
    Henna paremaks oksüdeerumiseks lisatakse pastale vahel ka eeterlike õlisid, aga mitte igasuguseid või suvalisi. Need on eeterlikud õlid, mis sisaldavad suures koguses monoterpeenseid alkohole – edaspidi terpeenid – see aitab kaasa henna paremale oksüdeerumisele ning hästiterbitud pastaga võib saada nahale peaaegu mustajspruuni tulemuse. Õlide kasutamine on hea, kuid ei ole ilmtingimata hädavajalik – hea henna värvib nii juukseid kui nahka ilma terpeenideta. Nende kasutamine on rohkem ‘meisterisaladus’ – kel millised eelistused välja kujunevad ning milliste kombinatsioonidega parima tooni saab.
    Eeterlikud õlid võivad olla ärritajad ja allergeenid, seetõttu peab nende kasutamisega ettevaatlik olema. Enne õlide kasutamist tuleks kindlasti tutvuda ka aroomiteraapia-alase kirjandusega ning end eeterlike õlide asjus natuke harida.
    Eukalüpt on hea terpeen, kuid taime liigirohkuse tõttu ei pruugi õli alati hea ja terpeeniderikas olla.
    Teepuu on väga hea – kuigi tugeva lõhnaga, ei jää see nahale ega juustele püsima. Teepuu on põletikuvastane. Kuid teepuu võib olla allergeen ning inimesed, kes on allergilised teepuule, peavad vältima ka cajeputi ja niaouli – veel kaks väga head terpeeni – õlidega kokku puutumist.
    Nelgipungaõli on hea, samuti kardemon, aga mõlemad on väga tugevad ärritajad ning nende kasutamisega peab olema väga ettevaatlik. Salvei, rosmariin ja tüümian (aedliivatee) on samuti head, kuid tugevad õlid.
    Lavendel on hea terpeen ja ilmselt üks ohutumaid eeterlike õlisid.
    Vahel pannakse mõnda õli ka lõhna pärast – roos-geraanium ja roosiõli on levinumad.
    Hea näide sellest, et kõik õlid hennapastale ei sobi – piparmündiõli teeb pasta klompjalt tükiliseks. Sellist pastat koonusest või J-pudelist kätte saada… Hallid juuksed on garanteeritud.
    Juustel kasutamiseks võib hennat segada ka tavalise õliga – riitsinus, oliiv, linaseeme, kasvõi tavaline rapsi- või päevalille toiduõli on hea. Tulemuseks on väga intensiivne läige, kergelt vasekarva tooniga, mis võrreldes puhta hennaga on mahedam, kuldne või pruunikas. Õliga segatud henna imendub aeglasemalt ning sel moel saadud toonid on pehmed ja rohkem rusked. Intensiivset punast sel moel ei saa ning punastelt juustel võtab selline mask külma punast vähemaks.
    Kes tahavad saada juuksed henna ja indigoga mustaks, peavad teadma, et õlide kasutamine pärsib indigo kinnitumist juuksekarva ning musta tulemust sel moel ei saa. Ka ei püsi indigo eelnevalt õlimaskitatud juustel väga hästi peal ja kipub kiiremini maha kuluma.

    AEG
    Henna tahab aega. Nii pasta valmistamisel – värvusreaktsiooni käivitumiseks – kui ka pealhoidmise osas. Temperatuuriga mängides saab muuta ka ajakulu – mida kuumemas hennat peal hoida, seda parem on tulemus. Hennatatud juustega saunalavale minnes peab juuksed kindlasti katma – nii nagu märgade juuste või juuksemaski puhul. Juukseid hennas ‘keeta’ ei ole mõtet.
    Juuste puhul on alati mõttekas teha nö ‘lapitest’ – korjata juukseharjalt oma juukseid ning katsetada. Nii saab mängida erinevalt kokku segatud pastade ja ajaga – henna, hendigo ja henna-amla-indigo annavad kõik väga erinevaid tulemusi.
    Nahal tuleks hennat hoida nii kaua kui võimalik – pasta kuivab ära ja mureneb ise maha. Selle mahanokkimine või kratsimine ei ole hea. Sageli kaetakse hennatatud pind kinni, et see püsiks kaua niiske ja soe ning vahel seda ka kuumutatakse – traditsioonilistes kultuurides nt lõkke lähedal või kinnimähitud käsi veeauruga – kaasajal kasutatakse ka kuuma fööni.

    PESEMINE
    See, mis puutub hennatamisejärgsesse pesemisse, on minu meelest üks kummalisemaid aspekte meil levinud või levitatavas hennakasutamises. See on ritsi vastupidine sellele, kuis tegelikult olema peaks.
    Vanast ajast teada ja siiani Venemaal pakitud Iraani hennapakkidel leiduv info ütleb, et mitte mingil juhul ei tohi hennatatud juukseid 24-48 tundi peale henna väljaloputamist pesta. Mis on täielik jama. Kui hennatanniinhape on juba juuksekarva sees, siis see seal ka on ja nagu ma korduvalt ütelnud olen – selle täielikuks eemaldamiseks on vaja kääre. Kvaliteetne ja õigesti kokku segatud henna talub väga hästi ka kloorivett ja päikest. Füüsikalise päikeseblokaatorina kaitseb henna nii juukseid kui ka nahka UV-kiirguse eest.
    Peale henna, hendigo, senna või indigo välja loputamist võib juukseid šampooniga pesta, kui selleks on vajadust, siis tuleb kasutada palsamit ja olla pärast loputamisega hoolikas, nagu ikka. On inimesi, kelle juustele senna+sidrunimahl või puhas indigo mõjub natukene kuivatavalt, väga harva on seda täheldatud ka hennaga – siis on pastajääkide korralik väljapesemina ning hilisem palsami lisamine lihtsalt vajalik.
    Uuemal ajal müügile tulnud hennad, mis on mõeldud ka hennamaalingute tegemiseks, sisaldavad, vähemalt nendes kasutamisjuhendites, mida ma näinud olen, soovitust või juhist hennapasta nahalt mahapesemiseks paari tunni möödudes. Henna on nahal peale pasta mahakoorumist 24-48 tunni jooksul äärmiselt tundlik igasuguse vee ja seebi suhtes. Värske hennapildi pesemine ja hennatatud naha veega kokkupuutumine peatab oksüdeerumisprotsessi, lühendab maalingu eluiga 2-3 päeva võrra ning see ei lähe enam väga tumedaks.
    Nahalt tuleb henna eemaldada lihtsalt mahapühkimisega – kuivanud pasta mureneb ja pudeneb nahalt kergesti. Hilisemaks järelhoolduseks on rikkalik õlitamine ja kreemitamine väga hea – see kaitseb nahka vee eest, niisutamine vähendab naha kuivamist ja pindmiste naharakkude intensiivset irdumist.

    ÜLEJÄÄGID
    Puhta hennapasta ülejäägid – ükskõik, kas naha või juuste jaoks segatu – võib panna sügavkülma. Sügavkülmas seisab henna ilusti umbes aasta, kaotamata midagi oma omadustest. Taaskasutamiseks tuleb see lihtsalt aeglaselt üles sulatada.
    Indigo tuleb ära kasutada kohe, see pasta sügavkülmas ei seisa. Ka ei saa sügavkülmas hoida hendigot, amlat ja sennat.


    Lisa kommentaar

    « Older entries