Mulle on jäänud mulje, et tegelikult inimesed päris hästi ei tea, mis asi on juuksekarv ja kuidas värvimine juukseid mõjutab. Ega mina ka täpselt ei tea, kuid mulle väga meeldib, kui asju lahti seletatakse. Mulle ei ole aga sageli ka juuksurid seletada suutnud, et mis selle juuksega siis ikkagi juhtub kui ühte või teist asja endale pähe määrida ning miks see lõppkokkuvõttes minu juustele ikkagi nii kohutavalt parem on kui ma ostan mingi potsiku neilt selmet ise kodus mässata. Mind mingi üldine müügijutt ei rahulda, ma olen seda kunagi ka ise rääkinud ja liialt palju lugenud. Ja ma tean, mismoodi minu keemikutest ja bioloogidest sõbrad naeravad kui nad kreemireklaame loevad või kuulevad.
Ja siis see “see ei ole absoluutselt kahjulik, tänapäeval on värvid nii head ja palju paremad kui enne”-jutt, mis käib kaasas värvimiste, lokkimiste ja muuga – aga värvipesu puhul me värvime juukse pärast üle ja siis teeme taastavat hooldust. Nojah. See mees, kes PPD välja mõtles, rääkis ka sama. Siiamaani räägivad…
Niisiis – diletandi märkmed juuste kohta, väga lihtsustatud vormis:
Juuksekarv koosneb juuksesibulast ja surnud keratiiniseerunud rakkudest moodustunud juuksekarvast. Juus kasvab välja pärisnahast ning seal, kus juuksekarv nahapinnale jõuab, on meil tegemist juba surnud rakkudega.
Juuksekarv koosneb soomusrakkudest (cuticula), mis on juuksepinnal, ning üksteise kõrvale liitunud kiudrakkudest (cortex) moodustavast kiudkihist, mis moodustab juuksekarva põhiosa.
Töötlemata juuksekarva soomuskiht on suletud, soomused järgivad tihedalt karvapinda. See panebki juukse läikima ja siis öeldakse, et juuksed on terved. Töödeldud – värvimine, kuumus, hõõrdumine – juuste soomusrakkude servad on lahtised, rakukihte kooshoidev aine on kas lahustunud või katki kulunud. Kuna selle ülesandeks on siduda juukses vett, siis soomuskihi katkemine põhjustab juustes niiskuse kao ning juuksed on läigi enam, ei ole elastsed ja juuste pind muutub karedaks.
Juuste loomulikud värvained on need, mis annavad juustele selle tooni, millega nad peast välja kasvavad. See sama eestlase kartulikoor ja iirlase punane näiteks. Kõik värvid, millega juuste tooni muudetakse, on tehisvärvained.
Tehisvärvained jagatakse oksüdeeruvateks värvaineteks, otsevärvaineteks ja metallivärvaineteks.
Oksüdeeruvad värvained vajavad värvuse tekkeks hapnikku ning selle saamiseks segataksegi värvi sisse vesinikperoksiidi. Kui ma õigesti aru saan, siis koosnevad need värvid eelvärvainetest ja nn haakijatest. Eelvärvainete ehk paraühendite hulka kuuluvad parafenüleendiamiin (PPD) ja paratolueendiamiin.
Sünteetilisi otsevärvaineid kasutatakse värvivates šampoonides ja värviloputuvahendites. Need on need värvid, mis teoreetiliselt peaksid peale x-pesukorda juustest kaduma. (Aga kõik, kes on nt Palette´i värvivaid geele vms kasutanud teavad, mismoodi selle väljapesemisega on…)
Metallivärvained on metallisoolad – plii, hõbe, vask. Need värvid kinnituvad juustesse püsivalt ja kasvavad välja. Sageli segatakse metallisoolasid ka hennavärvide hulka, sest nii saab kindla tooni, mis on erk ja särtsakas. Ja mis ei tule pestes peast maha, küll aga luitub oluliselt kiiremini kui henna ning pikaajaliselt metallisooladega töödeldud juuksed lähevad otseöldult hukka – takuseks, tuhmiks jne.
Henna on ainukene laiemalt kasutuselolev ning kõige intensiivsem taimne juuksevärv. Kombineerides hennat teiste taimsete park- või värvainetega saab moodustada erinevaid toone, kui minu tähelepaneku järgi saab henna ja taimsete värvidega sooje toone. Põhjused, miks henna kipub olema põlatud paljude inimeste ja ka juuksurite poolt, on selles, et henna tulemus ei ole 100% ette ennustatav, juuste tooni ei saa kunagi oma loomulikust toonist heledamaks ning henna ja keemiliste värvide koosmõju – ükskõik siis, kumb enne peale kantakse – on üsna prognoosimatu. Samas kaaluvad henna plussid – juukseid tervendav ja raviv ning kõõmasvatane toime, püsiv läige ja värv – paljude jaoks keemia kõrgelt üles. Aga valik on ikka igaühe enda teha.
Mismoodi henna juustele kinnitub, saab näha selle skeemi pealt.
Juuste hennatamise kohta on parim leht siin: hennaforhair.com
Neil on väga hea värvikaart. Käsitle seda kui kokaraamatut – sa näed algmaterjali, saad retsepti ja näed ära ka tulemuse. Selle järgi saab umbes ära näha, mida henna Sinu peas teha võiks.
Väike vaikselt arenev ja kodukootud variant hennatatud juustest, retseptidest ja piltidest on siin.
Täesti tasuta saad Sa sellelt lehelt praegu veel inglise keelse raamatu juuste hennatamise kohta. Võid selle alla laadida või kirjutada Catherine’ile ja paluda see endale CD kujul saata.
Igasuguste küsimuste jaoks on hea minna foorumisse.
*Minu erilised tänud Catherine’ile tema võrguressursside ning Aija Luomale ja Raija Karale raamatu “Ka kameeleon vahetab värvi” eest.
