Terpeenid – milleks neid vaja on?

Sageli olen ma inimestele nõu andes seletanud, et nad võiksid oma hennat terpida. Ning pidanud siis seletama, mida ma tegelikult silmas pidasin ja neil teha soovitasin.

Terpeenid või terbid on minu mugandus Catherine Carthwright-Jones’i poolt loodud mõistele ‘terps’. Põhimõtteliselt tähistab see monoterpeenseid alkohole sisaldavaid eeterlike õlisid.

Monoterpeensed alkoholid on ained, mida toodavad paljud taimed (sama moodi nagu mõni taim sisaldab suhkruid või teine tärklist nii sisaldavad paljud taimed ühendeid monoterpeenid). Monoterpeenseid alkohole sisaldavad just lõhnavad taimed, nende erinevad osad ning neid saab taimedest kätte destilleerimise teel. Väga tugevad terpeene sisaldavad tooted on näiteks eeterlikud õlid. Vähemal määral sisaldavad neid ka lileveed ehk hüdrosoolid.

Terpeenid on oma loomult nagu lahusti, süsivesiniklahusti, mis aitab kaasa henna oksüdeerumisreaktsioonile. Hennatanniinhape, aine, mis annab henna värvuse, ei ole loomult veesõbralik e hüdrofiilne aine vaid hoopis hüdrofoob ehk siis veepelgur. Hea meelega hennatanniinhape veega mingisse keemilisse vahekorda ei astu. Ja see tähendab, et kui segada hennat ainult veega (või ainult happelise vedelikuga), siis ei saa sealt värvuse mõttes parimat tulemust. Nii et kui ma räägin ‘hästiterbitud hennast’, siis tahan ma tegelikult öelda, et hennapastale tuleks teatud eeterlike õlisid juurde panna. Aga selleks ei sobi mitte kõik eeterlikud õlid ja kindlasti ei sobi selleks mõned muud ained, mis toimivad henna jaoks lahustina, kuid on nahalekandmisel suisa ohtlikud (sellest kirjutan ma lähiajal eraldi).

Siin on näide hennatestist paberil:

DSC00058

Monoterpeenseid alkohole, mis on henna seisukohalt on head, on mitmeid. Kõige parem ja ohutum neist on terpineool (terpineol). Sama head ning kasutamiseks ohutud on ka geraniool (geraniol), tsineool (cineol), tsedrool (cedrol), linalool (linalol). Õlid, mis ei sisalda neid monoterpeenseid alkohole, ei anna henna värvuse parandamisele suurt midagi juurde.

Eukalüptool (eucalyptol) ja tsitronellool (citronellol) on hennas kasutamisel oluliselt vähem tõhusad, kuid mõjuvad ka.

On ka mitmeid monoterpeene, mis on väga tõhusad, aga mille kasutamine ei ole ohutu. Eugenool (eugenol) annab hennale väga vinge vungi aga võib nahka tugevalt ärritada. Kamfeen (camphene) mõikab ka, aga võib põhjustada iiveldust või tundlikemal inimestel kergeid mürgistusnähte.  Õlisid, mis sisaldavad neid terpeene, on parem vältida.

Täiesti eraldi teema on valmispastad ehk siis tööstuslikult toodetud laiatarbepastad. On olemas selliseid süsivesiniklahusteid, mida on hakatud kasutama henna valmispastades, seda nii värvuse parandamiseks kui ka säilitus. Need mõjutavad tõesti henna värvust, kuid nende kasutamine on isegi ohtlik, sest need on rohkem või vähem toksilised: gasoliin (gasoline), keroseen (kerosene), and tärpentiin (turpentine). Väga sageli sisaldavad neid lahusteid Indiast, Pakistanist või Lähis-Ida maadest toodud ja meil müüdavad valmispastad ning ka erinevates hennakomplektides pakutavad õlid, mida soovitatakse kasutada enne hennamaalingu tegemist (henna oil, mehndi oil, mahalabya oil). Need annavad küll hennale tumeda värvi, aga on tervise seisukohalt kahjulikud või isegi ohtlikud kasutada.

Milleks terpeenid siis head on: need osalevad keemilises reaktsioonis, mis annab henna värvusreaktsiooni vallandumise kiirema tulemuse. Henna värv, olgu siis nahal või juustel, tuleb sügavam rikkalikum ja intensiivsem ning hennatanniinhappe kinnitub naha pealispinda ja ka juustesse sügavalt.

Mida terpeenid kindlasti ei tee: terpeenid ei soojenda nahka ega ava poore. Need argumendid on väga sageli kasutusel, kui õigustatakse henna-õli kasutamist. Naha soojendamine on hea tulemuse saamiseks oluline, aga näiteks eeterlik ingveriõli, mis annab väga soojendava efekti, ei sisalda ühtegi terpeeni ning selle lisamine hennapastasse on seega mõttetu. Naha soojendamiseks tuleb lihtsalt viibida soojas keskkonnas või soojalt riietuda. Pooride avamiseks on väga hea mõte minna sauna ja kui te suudate seal avatud pooridega aga higistamata (et hennamaaling laiali ei läheks) mõnda aega istuda, siis on lõpptulemus nahal kindlasti parem, aga pooride avatus või suletus ei mängi siin mingit rolli.

Milliseid eeterlike õlisid siis valida ja milliseid vältida – sellest kirjutan ma ühes järgmises sissekandes (ja ma luban, et kirjutamispaus ei ole seekord nii pikk).

Rohkem lugemist:

Terpeenidest ja hennast, Catherine’i üks esimesi katseid: http://www.hennapage.com/journal/issue_II/article_6/page1.html

Veel üks terpimiskatse: http://www.hennapage.com/journal/issue_III/article_3/page4.html

Terpeenidest ja natuke ka eeterlikest õlidest: http://www.hennapage.com/henna/how/terp.html

 

Koolitus henna ja indigo kasutamise kohta Tallinnas 15.02

Reedel, 15. veebruaril toimub Tallinnas juuksuritele koolitus henna ja indigo kasutamise kohta.
Üritus toimub Juusteakadeemia ruumides algusega 14:30.
Üritus kestab 4 tundi, lisaks teooriale on ka 2 näidisvärvimist (hallisegusele juuksele henndigo pruun ja läikesenna loomulikule blondile).
Kohtade arv on piiratud!
Palun oma osalemisest teada anda hiljemalt kolmapäevaks kas mulle (katrinile(at)gmail.com) või otse Juusteakadeemiale.

Võib lahkelt jagada oma juuksurile, kui tal peaks hennahuvi olema. 🙂

Henna kulmudele

Kulmude hennatamine ei ole paljudes riikides, nii palju kui ma lugenud olen, kas üldse lubatud või siis ei ole soovitatud. Paljudele hennapakkidele on lausa kirjutatud – ei sobi kulmude värvimiseks. Ma ei tea, kuidas meil on. Aga kui ma loen foorumitest, et naised kodus juukseid värvides oma kulmud ka sama värviga üle võõpavad, siis ma arvan, et henna on ikka väga ohutu ja leebe. Tõsi – hea ja sulle sobiva tulemuse saamiseks peab katsetama ja vaeva nägema.
Aga tulemus on palju loomulikum, püsivam ja ilusam.

Ma vabandan piltide äärmiselt kehva kvaliteedi pärast – need on tehtud telefoniga, sest minu fotokas keeldus koostööst. Aga loodetavasti annab see mingi ülevaate.

  • See piltidel kajastatud kulmuhennatamine on tehtud BAQ hennapasta (Caliana, kui ma ei eksi), mis on kokku segatud hennamaalingute jaoks, ja puhta indigoga. Ma ei soovita kasutada neid nn valmisvärve või seguhennasid. Ma ei kujuta ausalt öeldes isegi ette, milline see tulemus olla võiks…
  • Madalama värvisisaldusega henna ja näiteks basma kasutamine annab teistsugused tulemused, punakaspruunikamad ja heledamad. Ma alustasin kulmude hennatamist juuksehenna ja kohaliku saadaoleva basmaga. kehva sõelutuse tõttu oli pastat kulmudesse saada tõeline kunsttükk ning tulemus oli selline… tooniv. Pealhoidmise ajad olid umbes tund, nii henna kui basma puhul. Täpselt sama ajaga andis BAQ henna ja kvaliteetne indigo tulemuseks süsimustad kulmud!
  • Kulmukarvad võtavad hennat hoopis teistmoodi külge kui juuksed. Ei maksa teha oletusi selle järgi, kuidas juuksehennatamisel tulemused jäänud on.
  • Pealhoidmise aeg on olnud – henna u 45 minutit, henndigo (väga väike kogus hennat ja valdav osa indigot) u 30 minutit.
  • Henna ja puhta indigo kasutamine on andnud süsimustad kulmud, mille värv püsis väga hästi. (Kuna süsimustad kulmud ei olnud see, mida ma saada tahtsin, siis olin mina sellega isegi natuke hädas…)
  • Henna ja indigo püsib kulmudel – minu henndigo kogemust ja sünteetikakogemust omavahel võrreldes – palju kauem ning ei pleegi suvel päikesega ära. Nii nagu juustestki – henna/henndigo kasvab välja. Kuna kulmud on lühemad ja karvade kasvukiirus erinev, trimmimine lõikab osa kulmudest ära, siis on värvi kadumine üsna ühtlane.

1. Pese nägu seebi või mingi puhastusvahendiga, et kulmud puhtaks saaks ja kuivata korralikult. Kui Sa oled inimene, kes piirab/trimmib/lõikab/ kitkub kulme, siis tee seda enne hennatamist. Kui kulmukarvad on lühemad, siis saab henna paremini ja ühtlasemalt kulmudesse.

2. Abivahendid: silmaloputusklaas henndigo või indigo pasta segamiseks, vana ripsmetušihari ja koonus pealekandmiseks.

3. Koonusega saab henna väga mõnusalt kulmudele kanda, katta kulmukarvad korralikult pastaga ning hoida kulmuümbrus puhtana. Niisiis – henna on kulmudele kantud.

4. Teine kulm on hennatatud ripsmetušiharjaga. Henna korduv karvadessenühkimine ja ülesilumine teeb tulemuse… ülepuhastamistvajavaks.

5. 30 minutit hiljem. Eerik Punane oleks uhke. Aga on näha, et kohati jäid kulmukarvad hennatamata. See on kulm, kuhu ma kandsin hennat ripsmetušiharjaga.

6. Koonusega tehtud kulm on ühtlasem.

7. Peale hennat tuleb kulmud indigo või henndigoga kokku teha. Selleks sobib ripsmetušihari. Võib sudida ka hambatikuga. Indigo on pudedam ja kipub kehvemini peale jääma, nii et sellega mässamine võtab natuke rohkem aega.

8. Kulm peale 30 minutilist indigot. Isegi uduselt pildilt on näha, et tulemus on kaunis rohekas. See kestab 24-48 tundi, muutudes järjest pruunikamaks ja tumedamaks. Kui indigo on olnud peal liiga kaua, on tulemus süsimust.

9. Lõpptulemus: tumepruun, kerge rohekas nüanss on veel näha. Ma arvan, et see on 36h hiljem.

Hennaserai Idamaise Tantsu Festivalil

Niisiis – kel pole nädalavahetuseks veel plaane tehtud, siis teadmiseks:

Salme kultuurikeskuses on Idamaise Tantsu Festival! Juba seitsmendat korda saab 3 päeva õppida ning kahel õhtul nautida kontserte.
Ja muidugi – bazaar! Mina olen sel nädalavahetusel nii henna kui ka Hennaserai asjadega seal.

Nii kui kellelgi on soov minuga kokku saada ja niisama juttu ajada, küsimusi küsida, nõu vaja, soov mõni hennalilleke käele õitsema panna, oma hennavarusid täiendada – astuge Salmest läbi. Olen reede pealelõunast pühapäevani seal.
Hennaserai kraam on suures osas kaasas. Võtan kaasa ka mõned Saudi-Araabia parfüümid, mis poodi müügile ei tule ning bakhoori.
Meie uued hammami koorimiskindad ehk kessadon  samuti olemas. Kes niisama poest osta ei usalda, tulge näpuga katsuma. 🙂
Hinnad on samad, mis Hennaserai e-poes. 😉

Näeme Salmes!
Bellydancers rock!

Erinevad hennad Hennaserai näitel

Midagi, mida olen tahtnud juba pikka aega kirja panna – Hennaserais müüdavatest erinevatest hennadest, mida praeguse seisuga on neli – Jamila, Caliana, Rajastani BAQ ja Rajastani henna juustele. Ja natukene hennade erinevusest üldse.

Väga kaua arvati, et henna on alati henna, alati ühesugune. Eriti levinud oli see arvamus nn Läänes ja selline arvamus on – minu meelest kahjuks – üsna levinud siiani.
Tegelikult on hennakasvatajad ja tootjad henna ammu kvaliteedi järgi sortideks jaganud: on juuksehenna (u 95% kogutoodanugust) ja nahamaalingute-henna (u 5% saagist). Viimase puhul ei ole oluline mitte ainult kordades kõrgem värvisisaldus, vaid ka sõelutus – hea hennapulber on teinekord 2-3 korda läbi sõelutud, et see oleks puhas ja võimaldaks peente mustrite nahale kandmist. Mis tähendab seda, et pea pool või isegi enam pulbrist läheb… ilmselt juuksehennasse tagasi. See seletab ka BAQ henna hinna.

Umbes 10 aastat on sellest, kui sai selgeks – erinevate piirkondade (Maroko, India, Pakistan, Jeemen jne) hennad käituvad erinevalt. Neil on erinev värvusreaktsiooni käivitumise aeg, viskoossus, nad annavad nahal ja küüntel erinevaid värvinüansse, kuigi juustel on põhitoon üsna sama. Samuti on erinev hennade kumulatsioon. Seda seletati pinnase ja kliima erisustega.

Nüüd aga teame me, et iga aastakäigu henna on erinev. Ühelt ja samalt tootjalt ei saa isegi ühes aastas erinevate tellimustega samasugust hennat. Esiteks on need reeglina erinevatelt põldudelt, teiseks – hennat korjatakse kaks korda aastas. Pikka aega arvati, et suvekorje henna on parem kui talvekorje oma. Jah, sageli on, aga mitte alati.
Väga mõistlik soovitus – kui sa leiad henna, mis on hea ja mis sulle väga meeldib, siis osta seda varuks. Ei maksa loota, et järgmise aasta oma on värskem ja parem. Henna seisab toas kenasti 3 aastat, kui ei saa niiskust ja ei vedele otse päikese käes. Külmkapis säilib see isegi 4-5 aastat. Vananedes hakkab henna värvisisaldus lihtsalt vähenema, midagi muud hullu ei juhtu. Ja uue aasta värske korje võib olla sama hea, võib olla veel parem, aga võib ka juhtuda, et saak ikaldub ja head hennat tuleb tükk aega oodata.

Kõik hennad on nahal esimese 24-48 tunni jooksul ülitundlikud vee ja seebi suhtes. Seega peab oma hennamaalingut esimesed 48 tundi vee ja seebi eest kaitsma, kuid peale juuste hennatamist võib need rahumeeli šampooniga puhtaks pesta. Juuste värvile pesu mõju ei avalda, kuid šampooniga pesu aitab paremini välja loputada viimasedki hennapulbri jäägid ning tagab selle, et kael ja kõrvad ei ole järgmiseks hommikuks ekrsalt oranžikad (aga ka selle pärast ei tasu väga muretseda – kõrvadel, laubal ja kaelal püsib henna nahal väga halvasti ja kulub väga kiiresti maha).
Kõik hennad – erinevate tootjate, aastate, korjete ja pakendamisseeriate omad – on erinevad, nii korjeaasta kui ka saadetisena. Pisut erinev on nii värvisisaldus kui ka näiteks värvusreaktsiooni käivitumise aeg, konsistents ning ka lisasahhariidide või vedeliku vajadus.

Jamila on Pakistani henna, mille tootja Abid&Co on üks Pakistani henna-eksportimise pioneere.
Abid&Co kasvandustes teostatakse henna üle väga ranget järelvalvet – väetis, mida kasutatakse on ainult orgaaniline, kuivatusprotsessil hoitakse silm peal ning sõelumine on ülimalt korralik.
Jamilat testitakse enne müüki saatmist nii nahal kui juustel, kuid mitte loomade vaid inimeste peal.
Jamila tähendab araabia keeles ‘ilus’ ja võib öelda, et see on nii hennamaalingute tegemiseks kui ka juuste värvimiseks väga ilusaid tulemusi andev henna. Jamila pasta on siidine ja pehme, hennatoon on kergelt punaka nüansiga. See jääb võluvalt soe nahale ja imekena küüntele.
Jamila üks iseloomulik tunnus on pikaldane värvusreaktsiooni käivitumine. Jamila peaks pastana seisma 21C temperatuuri juures 12 tundi, enne kui sellega värvida tasuks. Juustele piisab, kui seda lasta seista üleöö, nahale kandmiseks peab laskma 12 tundi seista ka peale lisavedeliku, sahhariidide ja eeterlike õlide lisamist.

Caliana on samuti Pakistani henna ning pärineb Abid&Co hennaistuandustest. Kuna Abid&Co tootab ainult kahte nimetust hennat – Jamila BAQ ja Malika juuksekvaliteediga – siis on kogu BAQ toodang pakitud Jamila-nimetusega fooliumpakendisse. Äriliselt ei saa ma öelda, et Caliana on Jamila, aga see on sama piirkonna ja samade põldude henna, kust Jamila tuleb, samuti on see kolmekordselt läbi sõelutud, äärmiselt puhas pulber. Caliana oli meie (pime)eritellimus – meil oli võimalus saada väga head hennat ja võimalus saada midagi kaunis keskpärast. Meil vedas- Caliana on väga hea henna. 🙂
Caliana on 2010. aasta suvekorje BAQ henna, kõrge värvisisalduse, peene sõelutuse ja pastana hea kreemja konsistentsiga henna. Oma käitumiselt on see 2010 aasta Jamilale üsna sarnane, pisut vähem äkiline ehk.

Rajastani BAQ on India henna, nagu nimigi ütleb tuleb see Rajastani piirkonna kasvandustest. Praegu laos olev henna on vähem veniv (stringy) kui Rajastani hennad seda muidu on. Värvusreaktsiooni käivitumise aeg on umbes 6 tundi 21C juures. Päris palju on kasutajaid, kes kinnitavad, et Rajastani henna jääb juustel särtsakam punane ning eriti vingelt punase tulemuse saab, kui see henna korralikult terpida ja siis läbi külmutada. Samas – see ei ole kõigil nii, millest see oleneb, ma ei tea. Mina saan läbikülmutatud ja korralikult terbitud, mõningase nelgilisandiga Rajastaniga väga vinged leekivpunased juuksed. Nahal on Rajastani tooninüanss natuke teisem, minu meelest külmem ja pruunim, küüntel samuti.

Rajastani juuksehenna on kõrgema kvaliteediga juuksehenna. Üsna kenasti puhtaks sõelutud ning annab mõnusalt särtsaka punakas-vaskse tooni. Aga halli see henna väga hästi ei kata. Kui taimedega värvides jääb pigmenditu karv nii kui nii kirjum tavalisest, siis selle hennaga on vahe eriti tuntav. Samas on see sobiv neile, kes tahavad pruune toone, aga kardavad henna punast – väiksem värvisisaldus peaks tagama selle, et hennapunane ei ole väga intensiivne.
Seda hennat ma nahal katsetanud ei ole, aga huvi pärast võiks proovida, siis tuleks värvivahe kenasti välja. Kui tehtud saab, lisan pildi.

« Older entries