Mida võiks teada enne hennapildi ihalemist.

On päris mitu asja, mida võiks enne henna tegemist enda jaoks läbi mõelda:

  1. On Sul aega? Hennat ei saa kiiresti. Segu, hea segu tegemine võtab u 24 tundi. Selle pealekandmine ka mõne aja, oleneb millega teha ja kui vilunud on hennakunstnik. Ja selleks, et henna jääks tõesti hea, peab see peal olema – mida kauem, seda parem. Soovitavalt nt terve öö. Kui henna pasta on maha kraabitud, siis läheb veel kuni 48 tundi pildi maksimaalse kirkuse ja tumeduse saavutamiseks. Kui henna või segu on aga kehvad või midagi äpardub, siis võib pilt 48 tunni pärast juba kadumas olla.
  2. Kuhu Sa pilti tahad? Henna traditsiooniline kasutamine on – peale juuste – käed ja jalad. Erilise rõhuasetusega labakätel ja -jalgadel, kuni siis biitsepsini ja põlvedeni. Paigad, kuhu läänes pilte tahetakse on üldjuhul aga sootuks muud – õlg, selg, rind, naba ja muud sarnased kohad, mida korralik mosleminaine või hindu pruut kunagi võõrastele ei paljasta. 🙂 Aga siit tulevad ka probleemid – henna ei jää igale poole hästi. Kõige paremini jääb henna poepesadele ja – üllatus küll – jalataldadele. Seejärel sõrmed ja jalalabad ning siis muud kehaosad. Näole, rindade kohale ja seljale jääb henna üldiselt väga halvasti – liiga pehme, higistav ja rasupooridega nahk. Hennat ei tasu teha ka kohtadele, mis saavad pidevalt hõõruda – kotikandmise õlg nt. Hea hennapilt tahab kaitsmist, vähest kulutamist ja hoolt. Henna ei sobi ka armide katmiseks -armkoele jääb henna natukene teise tooniga ja kulub rutem maha. Ülihästi, aga pisut ebaütlaselt jääb henna küüntele ja küüntelt seda naljalt maha ei saa, See ainult kasvab välja. Tooniga on nii ja naa – oleneb jälle inimese enda biokeemiast, kas tulemuseks on nekrofiili-unelma-laadne laibakarva pruun või ilus ruske.
  3. Mida Sa saad ise enne teha: enne hennapildi tegemist koori selle koha nahk, kuhu Sa pilti tahad. Nt eelmisel päeval. Koori korralikult, aga vaata, et Sa end ei vigastaks. Hennategemise päeval ära kreemita seda kohta ega kanna sinna peale mingeid losjoone, niisutajaid, õlisid jms.
  4. Allergiad ja ülitundlikkus. Kui oled allergiline või tundlik inimene, siis teata sellest enne. Räägi hennategijaga läbi, mida Sa ei talu ja küsi ta käest, mida ta oma segus kasutab. Alati saab teha segu, kus igasugune ärritajate tase on viidud nii madalale kui võimalik. Ja paraku on teatud ainetele ülitundlikkus probleemiks ka henna puhul.
  5. Kellel Sa pildi teha lased. Meil Eestis ei ole vist kuigipalju valida. Tallinnas ja Tartus keegi ja rohkem vist polegi. Siiski – ära lase endale teha musta hennat ja mine ning vestle hennategijaga enne kui aja kokku lepid. Hea tegija peab teadma, mida ta teeb, suutma seletada Sulle oma retsepti, tehnikat, vastata kui kaua pilt püsib ning seletama, kuhu henna jääb ja kuhu ei ole mõtet teha jne. Kui ta küsib oma pildi eest röögatu raha (ma ei tea, mis henna tegemine salongis maksab), siis peaks pilt peal püsima vähemalt nädala.
  6. Kui Sa oled aja kokku leppinud ja millegi pärast meelt muudad või minna ei saa, siis ole inimlikult viisakas ja helista hennategijale. Mida varem seda parem. Henna ettevalmistamine on ajakulutus ja neile, kes teevad röögatult kalli salongihennaga, on raiskuläinud henna ka päris arvestatav ja mõttetu rahaline kulu. Henna valmistatakse ette just Sinu jaoks ja valmis hennapasta, kus värvumine on juba käivitunud ei seisa üle 48 tunni. Siis hakkavad värvusained hävima ja pasta võib samahästi kui minema visata.
Advertisements

Salongihenna

Saadud poolik pakk ühe salongitegija käest, kes oli henna saanud messilt, Soomest maaletoojate käest vms. Komplekt sisaldas ühe tsellofaanist tuutu, vist kokku u 200g hennat väiksemates portsudes; kummalised kummižabloonid ja imelikud väikesed nutsakad tundmatu sisuga, hennasegu tõmmise jaoks. Lõhna järgi võis oletada, et vähemalt must tee ja midagi sidrunist. Selle komplekti hind oli olnud 2000 (KAKS TUHAT!!!) krooni. Võimalik, et henna sisaldas mingis koguses kas kulda või kokaiini… Sellise arutult kalli hinna juures. (Aga ma tean, et salongides tehakse ka komplektidega, mille väidetav maaletooja hind koos lisavidinatega on u 500.- 6 grammise hennaportsu eest. Nii et ärge siis imestage, miks henna tegemine salongis nii arutult ja jaburalt kallis on. Väikeseks võrdluseks – ebay.co.uk kaudu saab väga kvaliteetset Hennaboy (üks UK tunnustatud edasimüüja) hennat vist 100g koguse 9 naela eest ja see sisaldab ka saatekulud.)

Segasin kokku puhta sidrunimahlaga ja jätsin ööks seisma. Hommikuks ei olnud värvumine käivitunud ja pasta oli sama imelikult tumeroheline nagu eelmisel õhtulgi. Lisasin tulist teed ja lasin segul veel seista. Ikka ei mingit värvumist. Lisasin suhkru, teetõmmise ja teepuuõli ja jätsin veel seisma. Segu jäigi tumeroheliseks, mingit nähtavat värvumisreaktsiooni ei toimunud. Tegin proovipildid seljale ja kahele käeseljale. Seljal hoiti pastat mitu tundi, vahepeal niisutasin sidrunimahlaga. Enda käeseljal hoidsin terve öö. Ikkagi jäi tulemus väga hele, värvus pruuniks paari tunniga ning kadus vaatamata hoolsale hoidmisele kuskil kolmandaks päevaks.
Ma ei tea, kas oli viga selles, et minu katsetada olnud hennapakk oli mõnda aega avatud olnud, kuigi suuremas kilekotis hermeetiliselt suletud ja pimedas ning ühtlasel temperatuuril hoitud, või milleski muus, aga mina NII kallist hennat ei ostaks ega soovitaks ka kellelgi teisel osta.

Ka sellest hennast ei jäänud ühtegi pilti – jälg jäi nii õrn ja kadus paari päevaga.

Nimetuse küsimus

Inglise keeli räägitakse hennast ja henna tegemisest ning peetakse selle all silmas hennamaalinguid. Põhimõtteliselt võiks seda ka eesti keeles kasutada – mina teen hennat. Sest juuste puhul tegeletakse ikkagi juuste värvimise või toonimisega henna abil.
Peamiselt kasutatakse läänemaailmas terminit ‘henna tattoo‘ ehk hennatätoveering, mis on väga eksitav. Hennamaalingul ei ole absoluutselt mitte midagi pistmist tätoveeringuga. Aga, nojah – nimetada asja nt naha värvimiseks või parkimiseks hennaga (mis tehniliselt on siiski sarnasem), ei ole ju teadupärast popp ja seksikas. Ja teha endale kuskile tätuu, on praegu üliväga seksikas. Paraku on nimetus sedavõrd eksitav, et isegi nahaarstid hakkavad seletama hennatätoveeringu-küsimustele, lähtudes asja tehnilisest aspektist – tätoveerimisest.

Kõige lihtsam oleks ehk hennamaalingut india ja islami kombel mehndiks kutsuda. Mehndi tähendab ainult kehakaunistamist henna abil, kehamaalinguid. Seda ei kasutata muus kontekstis. Mehndi, mehandi, mehendi. Maakeeli hääldad ikka ‘mendi’. Ja mitte kellelgi teadjatest, ei teki küsimust, et mida sa selle hennaga siis teed.

Mis on henna ja mis ei ole.

Kõigepealt siis MIS ON HENNA:

Henna on taim, mis kasvab peamiselt Aasias ning Põhja-Aafrikas, Vahemere kallastel. Nüüdseks on see taim tänu inimtegevusele levinud soojematel aladel aga üle terve maailma, nii heki- kui ilutaimena. Henna õied on väikesed, nelja õielehega ning kollased, punased või roosad. Värviandev pulber saadakse aga henna lehtedest, mis korjatakse, kuivatatakse ning jahvatatakse pulbriks. Pulbrit kasutatakse juuste- ja nahahoolduseks, juuste värvimises ning kehamaalinguteks. Henna värvuse annab lehtedes peituv parkaine hennatanniinhape, mis seob end nahas ning küüntes-juustes keratiinimolekulidega. (ingl.k. hennatannic acid ja lawsone. Kui keegi keemia-haridusega inimene seda lugema peaks, siis ma oleksin üliväga tänulik, kui ta oskaks mulle lawsone jaoks eestikeelset vastet soovitada.) Lehti hakatakse üldjuhul korjama u 3-aastastelt taimedelt ning seda tehakse mitu korda aastas. Mida nooremad lehed, seda suurem on parkainete sisaldus ning intensiivsem pulbrist saadud värvitoon. Puhta hennaga saadud toon on alati punakas-pruunikas-ruske – ehk nagu rahvasuu nimetab – hennapunane.

Rahvasuus räägitakse ka mitmesugustest hennadest:

NATURAALNE HENNA ehk punane henna. Lawsonia Inermis. SEE on on see PÄRIS henna. Rohekas-ruskjas või khakikarva pulber, mis veega segades lõhnab nagu värskelt lõigatud hein või spinat. Kui pulber on väga roheline, siis on sinna lisatud rohelist värvipulbrit. Eriti sageli juhtub seda India hennaga, sest sealmaal peetakse rohelist hennapulbrit millegipärast eriti ostma-ahvatlevaks ja nii tehakse pulber seepärast silmale ‘isuäratavamaks’. Iseenesest ei tee see roheline värv erilist kahju, küll aga saab sellise henna ostja üsna vähe värvivat pulbrit ja palju rämpsu, mida ei anna ka välja sõeluda. Hennapulber on vägagi valguse-, sooja- ja niiskusetundlik, sestap peaks seda hoidma jahedas, valguse eest kaitstuna ning hermeetiliselt suletuna.

VÄRVITU HENNA ei ole tegelikult ei värvitu ega ka henna. Tegemist on taimega Cassia Obovata ning inglise keele eeskujul võiks seda ka maakeeli SENNAks nimetada. Pulber on khaki-karva rohekas ning veega segatud pasta lõhnab nagu värskelt niidetud rohi või muru. Paljude kasulike aktiivainete sisalduse tõttu on sennal väga tugev antibakteriaalne, -mikroobne ja –fungistaatiline toime.

Müügil on olnud veel ka “sinist hennat” ja “valget hennat“.
“Sinise henna”
kohta ma ei olegi aru saanud, mida see teeb või milleks hea on, võimalik, et tegemist on indigopulbriga, mis on lisanditega eresiniseks tehtud ning mida kasutatakse siiski riiete värvimiseks. Igal juhul hoiatab USA Ravimi- ja Toiduamet selle kui ülimalt kahtlase aine eest, pannes selle ühte patta “musta hennaga” ja mõnusa üldistamise käigus ka kahjuks hennaga üldse.
Valget hennat” pakutakse sageli just tumedanahalistele inimestele ning nahahoolduseks – lisaks kõigele tavapärasele heale, mida haed nahahooldustooted ikka teevad, pidavat see ka nahka pleegitama ning tagama klaari jume. “Valge henna” näol on tegemist kas rassouli-savi pulbriga (mis on tõesti hea asi) või siis see pulber, millega riistvõimlejad ja kangitõstjad enne sooritust oma käsi töötlevad. Ma ei mäleta peast selle keemilist nimetust.

Noh, ja siis on veel müstiline ja kuurorti-turistide ning salongiklientide seas väga populaarne “must henna“. Nüüd siis kurb uudis: MUSTA HENNAT ei ole tegelikult olemas.

Aga kuidas siis selgeks teha, mida sisaldab ostetud ‘musta henna’ pakk? Tee see lahti, vaata ja sega veega:

See võib olla INDIGO, Indigoferia tinctori, kui pakis on khakikarva rohekas pulber, mis on väga senna sarnane. Veega segades lõhnab pasta nagu külmutatud herned. Kui pasta pealispind tõmbub u 20 minuti jooksul siniseks, siis on see indigo. KUID puhast indigopulbrit on üldiselt väga raske leida, enamus laialt pakutavast indigost sisaldab rohkem või vähem PPD-d. See võib olla ka sünteetiline indigo või siis puhas aga kristalliseerimata indigo – mõlemal juhul ei kesta kujutis nahal üle paari päeva ja on mahapestav. Või on tegemist vähemalt kõrge indigosisaldusega hennaga. Nagu nimestki näha ei ole ikkagi mitte mingil moel tegemist henna vaid indigotaimega, mille ajalugu on, pisut tööstuslikuma suunaga, sama väärikas nagu hennal. Indigoga saab teha sinakasmusti kujundeid nahale, imekaunid sinkjasmustad juuksed või siis ka mõnusad sinised riided. Kuid naha puhul on pealekandmismeetod ja tehnika sootuks teised kui henna puhul. Pasta küll annab värvikujutise, aga seda on raske soovitult juhtida ja selle töötamine on väga keerukas.

Halvemal juhul on tegemist keemilise ühendiga PPD – para–phenüleendiamiin. Kui pakis olev pulber on kohvikarva pruunikas või must, saadud segu on kas lõhnatu või haiseb keemia järgi ning muutub u 10 minuti jooksul mustaks, siis see ON PPD. Olemuselt on see tavaline keemiline juuksevärv, kus hennat üsna sümboolselt või ei ole üldse. Selle reaktsioon nahal võib olla täiesti ettearvamatu, kuni 3. astme põletuseni välja, PPD on gantsrogeenne, ülitugev allergeen, selle toksilised reaktsioonid võivad tugevasti kahjustada nii maksa- kui neerude talitust.

MITTE ÜKSKI ENDAST LUGUPIDAV HENNAMAALIJA EI KASUTA PPDga MUSTA HENNAT! Nii et kui sa lähed salongi, kus sulle kinnitatakse, et saab teha ka musta hennat, aga tegija ei suuda seletada, mida tema segu sisaldab, siis jookse sealt KOHE minema. Ära usu juttu mingist tobedast ‘salastatud retseptist’ ja ‘meistrite teadmisest’! See on bluff! Henna ei ole saladus ja indigo ei ole saladus. Kui salongitegija ei suuda su küsimustele vastata, siis ta ei ole tasemel ja ei tea ka ise, millega ta siis ikkagi tegeleb. (Kui äri välja arvata.) Kas sa laseksid käpardi endale ihuligi?

Kui hennamaalija teeb indigot, siis ta teab, mida ta teeb, oskab sulle segu komponentide ja nende võimalike ärritusnähtude kohta selgitusi anda. Kui juuste puhul kasutatakse hennat ja indigot koos, siis mehndi ehk kehamaalingute puhul hoitakse neid pulbreid lahus. Mehndi-henna on ikkagi lehtedest saadud pulber, nahamaalingute indigo on kristallidena, nagu naatriumpermanganaat. Nende toime nahale, segu pealekandmine, peal hoidmine ja naha värvumine on täiesti erinevad. Seda ei saa segi ajada – tehniliselt ei näe indigo absoluutselt hennamaalingu tegemise moodi välja.

PALUN ÄRA LASE ENDALE MUSTA HENNAT TEHA. BOIKOTEERI SEDA JA SELLE TEGIJAT. AJUTISE KEHAKAUNISTUSE ASEMEL VÕID SA SAADA ELUAEGSE ARMI NING VALLANDADA AHELREAKTSIOONINA TERVE REA ALLERGIAID, MILLE OLEMASOLU OMA ORGANISMIS SA SIIANI KAHTLUSTADAGI EI OSANUD.

Muidugi – võib-olla ei juhtu mitte midagi ja sul on ülihea nahk ning supertugev organism. Aga kas maksab riskida oma allesjäänud elu ja tervise nimel – veeta see aevastades, köhides, astmaatikuna ja jubedate nahalöövete käes vaeveldes?

(Peaaegu musta henna tegemiseks on tegelikult olemas ka palju ohutum võimalus, aga seda ei ole ma enda peal veel katsetanud, seega ei saa midagi kinnitada või arvata. Igatahes nõuab see sedapalju lisateadmisi keemiast ning ekstramögistamist, et kuskil salongis ei hakka seda keegi tegema… See ei näe väga elegantne ja puhas välja ka. 🙂 )

Vist kolmas katsetus – The Body Shopi juuksehenna.

Kuna ema toodud mehndi hennaga läksid katsed nihu ja ma tegin seda lolli peaga ilmmeeletu koguse, millest enamus raisku läks, siis ei söandanud ma teist pakki enam ära teha. Seisab, muide, siiani tervelt riiulis.

Hakkasin otsima alternatiive – vene henna jäi ära, sest selle katsed olid mannetud. Alarmeerisin kõiki sugulasi-tuttavaid, et toodagu mulle mehndi-hennat! Maa alt või maa pealt, sõprade või sugulaste käest… Ja kui nad seda saavad, siis… Siis mina teen neile kuskile täiesti tasuta mõne kena linnu ja armas jumal vaatab nende peale kindlasti palju lahkema pilguga, sest nad ligimese heaks ja abiks ühe toreda teo korda on saatnud. 🙂
Kasutasin vahepeal vist ära ka ühe tegelase poolt Ameerikamaalt toodud Earth Solutionsi henna – 6g pulbrit ja valmislahus. VÄGA MANNETU TULEMUS: VALMIS SEGUD EI OLE HEAD!!! Isegi kui on valmis ainult segutõmmis ehk katalüüs-lahus, nagu nad seda ise nimetavad. Ise tehtud asjad on ikka kõige kindlamad.
Aga mis ma siis senikaua tegema peaksin? Istun oma ühe hennapaki otsas ja nutan, sest ei julge ära kasutada?

Siis meenus, et The Body Shop müüb ka hennat, isegi mitut tooni. Mulle üldiselt TBS asjad sobivad ning tunduvad kvaliteetsed. Noh, ja nende – loodetavasti jätkuv – fair-trade põhimõte, kohalike kasvatajate toetamine ja loomkatsete vastasus rääkis ka selle ostu poolt. Ja 127.- 75-grammise paki eest ei ole palju. (Eriti, kui arvestada seda, et ma vahepeal mõne maaletooja käest uurisin mida nemad oma henna eest tahavad. Hinda arvestades – 6g u 500.- ja 12g u 900.- – tundub, et nad segavad seda hennat kas kokaiini või kullapuruga… Isegi Hennaboy profihenna, Jamila nt, ei maksa koos saatekuludega ka nii palju, 6g asemel siis 100g kogus. Aga sellest udupeenest ja rõvekallist hennast järgmine kord, ma sain seda oma nahal ise proovida.)

Ostsin tooni Raging Red, sest see oli ainukene, mis sisaldas ainult hennat ja seesamiõli, seega oli põhjust loota, et tuleb puhas toon ja mida puhtam asi, seda vähem tõenäoline on untsuminek.

Tegin tavalise baasretsepti jägi – sõelutud henna, sidrunimahl, ööks seisma, hommikul lisaks suhkur ja tee, seisi õhtuni ja siis hakkasin mökerdama. Vist tegin uuesti ka seljapildi, aga seljanahk EI OLE hennapiltide tegemiseks hea: liiga palju rasunäärmeid ja nn pehme nahk. Ja siis tegin ka oma peopesa ning jalad ära. Katsetamiseks tegin hennaga kokku ka oma varbaküüned, et näha, mis saab. Lasin kuivada ja siis heitsin magama, henna peal, u kella 2 ajal.

Hommikul u 9 ajal kraapisin siis pasta maha ja tulemus oli absoluutselt imeilus – peopesal tumepunane ja jalgadel-küüntel tugev oranž. Õhtuks oli peopesa täiesti jumalikult ilusat tumeruskjat tooni!!! Ilus, intensiivne, terav, sügav ja puhas ruskepunane. Jalgadel oli toon natukene kahvatum ja pruunikam. Varbaküüned aga – oeh. No selline jube formaliinis(või milles iganes)-ligunenud-lahkamislaiba pruun saab olla küll ainult ühe nekrofiili salaunistus. Värv oli peal ebaühtlaselt ja jäi ikka lõpuni koledaks. Lõpuni ses mõttes, et 4 päeva pärast lakkisin ma küüned lihtsalt ära. AGA heledast lakist sööb see sunnik end naksti! läbi. Nii et kas karm punane või midagi tumedamat igatahes.

Nii et: kui korralikku mehndi-hennat pole, siis saab TBS hennaga asja täiesti korralikult aetud. Odav, toimib ja toon on imeilus.

Muide – jalalabade sise- ja väliskülgedel on muster veel siiani so pea kuu aega hiljem näha.

Niipea, kui ma piltide ülespanemise ära õpin, saab mu mõningaid katseid ka näha. 🙂

« Older entries