Mõned naljakad müüdid

Armsad külalised-lugejad,

ma pole nüüdseks vist pool aastat siia ridagi lisanud, mis aga ei tähenda, et ma henna hüljanud oleks. Ja ausalt öeldes olin ma meeldivalt üllatunud, et minu pea pool aastat vaiki olnud veebipäevik korjab nädalas ikka vähemalt 30-40 lugejat ja üllatusena avastasin, et eelmisel nädalal oli ühel päeval siin lugemas käinud üle 80 inimese. Ma siiralt loodan, et teil on minu kirjutistest kasu olnud.

Väikese kummardusena juhataksin Teid siiski kolama ka minu teadmiste algallikale: http://www.hennapage.com
Catherine Cartwright-Jones on tõenäoliselt Läänemaailma kõige targem ja autoriteetsem hennaya. Selle naise eetilisus, oskused ja teadmised ON imetlusväärsed. Minge ja vaadake tema lehtedel ringi ja teie teadmiste silmapiir avardub veel enam lõpmatuse poole. 🙂

Millega ma vahepeal siis tegelenud olen?
Henna hülgamisest on asi valgusaastate kaugusel – küll patoloogilise külmavaresena ei suuda ma selliste ilmadega, nagu meil siin talvel on, endale jahutavat mehndit teha, aga juukseid värvin ometi. Nüüd siis peale enda veel kolmel inimesel – kaks neist enam kui 30% ulatuses hallid. Henna katab halli juust väga hästi, toon jääb loomulik ning vastupidiselt poevärvidele ei tuhmu ja luitu peas vaid lihtsalt kasvab välja. Ülevärvimistega muutub juuste üldine toon ainult säravamaks ja sügavamaks. Minu tuksitriibutatud ja peale sünnitust tükilt hõrenenud juuksed on jälle rasked, paksud ja läikivad, katkevad vähem ning kasvavad kiiremini.
Suvele vastu vaadates – mul on koju kogunenud u 9 erinevat hennapakikest, mis ootavad sõelumist ja mehndipastaks kokku segamist, et siis midagi imekaunist nahale kanda.
Ma sain katsetada harquusi ja peaksin lähiajal saama kätte oma TEMPTU-pakikese.
Ja ma võin ülbelt öelda, et mul on tõenäoliselt terves Eestis kõige korralikum hennaraamatukogu (raamatutest teen ülevaated siia lähiajal).
Pubekalikult hüüatades: “Henna ruulib täiega!”

Igavesti vahva on, et ka Eestis on hakatud rohkem mehndit tegema ning hennaga juukseid värvima. Ja mis siis sellest, et tegijad vahel algajad on ning poolfabrikaate kasutavad, end ise proffide pähe pakkudes – küll nad õpivad!
Natuke kurb on aga, et laiemad teadmised henna kohta on masendavalt… No, mitte just suisa valed, aga vahel üsna pentsikud. Ja mida rumala jutt, seda enam neid räägitakse ülimalt autoriteetse näoga edasi ja kõik usuvad. Sest mida kõvema häälega karjuda ja autoriteetsematele kooltitajatele (juustevärvi maaletooja, kes müüb tooteid, kus põhimõtteliselt värvi koostisosi ei avaldata; juuksur, kes põhimõtteliselt hennaga ei värvi; poemüüja, kes on kuulnud, kuidas keegi värvis; Väga Vaimne Tuttav, kes seda hennat Indiast toob jne) viidata, seda kõvem pinnas on vohaval linnalegendil ja jamainfo muudkui levib edasi.

Kuna varsti on käes suvi ja inimesed tahavad end hennaga kaunistada, siis allpool väheke üldharivat lugemist.
Väike valik pentsikusi, mida mulle räägitud või kirjutatud on või mida ise lugema sattunud, ning minupoolne kommentaar. (Ma ei pretendeeri Absoluutse Tõe Viimase Verstaposti tiitlile, aga lausvalet ei saa ju ka lõpmatuseni taluda. Kommentaar tuleb kas oma katsetustest või loetud kirjanduse põhjal.)

  • Värvitu henna on tegelikult ikkagi henna, aga lihtsalt ei värvi.
    Värvitu henna on tegelikult senna (Cassia obovata). See on täiesti teine taim kui henna (Lawsonia inermis). Senna annab juustele ilusa kuldse läike ja kollaka tooni, mõjub ravivalt ning juukseid tugevdavalt. Naljakal kombel võib nahale jätta hallikas-roheka kirme, mis aja jooksul maha kulub. Seega soovitaks nahahoolduses ja näomaskide tegemisel ettevaatlik olla.
  • Värvitu henna – need on hennalehed, mis korjatakse enne ära kui need valmis saavad.
    HennaPlusi koolitusele viidates teatas mulle nii üks poemüüja, kui talt HennaPlusi värvide kohta uurisin.
    Mida nooremad hennalehed, seda suurem on nende hennatanniinhappe sisaldus. Seega saab ‘mitte valmis’ hennalehtedest tegelikult kõige rikkalikuma ja ilusama-tugevama tooniga hennat. Kõige kvaliteetsem mehndi-henna on valmistatud väga noortest lehtedest.
  • Hennapulber on hennalehtede, hennapuu koore, õite ja seemnete jahvatus.
    Hennapulber saadakse siiski ainult hennalehtedest, kuna ainult hennalehed sisaldavad hennatanniinhapet, mis annab värvi. Koore, õite või seemnete lisamine pulbrile on mõttetu, sest need ei anna mitte midagi juurde. Henna õied lõhnavad hästi ning neid kasutatakse parfüümides juba pea 4000 aastat, aga henna värvile ei anna nende jahvatamine pulbrise või lisamine pastale midagi juurde. Indias lisatakse hennapulbrile küll juurde rohelist värvi, sest sealmail arvatakse, et mida rohelisem henna, seda paremini müüb. Põhimõtteliselt küll kahjutu pulber, aga vähendab henna kvaliteeti ja puhta hennapulbri osakaalu ostetud koguses.
  • “Hennat saab osta kosmeetikapoodidest ja pakis on must värv ja mingid valged tilgad..selle segad kokku lased 3 minutit tõmmata ja panedki pintsliga peale..” “Neid henna tattoosi müüakse poodides. Mingi plõga on kaasas ja siis pintsel. Põhimõtteliselt saad ise omale tattoo teha. Mul oli see isegi vähem kui 2 nädalat peal. Suht kiiresti kulub maha. Ja siis see koht kuhu sa tattoo tegid. naq ntx käepeale. Siis käe karvad lähevad musta värvi =|. Aga hiljem kulub maha. Lõpus läheb see üldse jumala koledaks.”
    See, mida ülaltoodud tsitaadid kirjeldavad, EI OLE henna. Hea henna segamine võtab aega vähemalt 24 tundi. Ja hennast tuleb pasta, mida ei saa pinstliga nahale kanda. Võimalikud tehnikad on pasta kas koonuse või J-pudeli abil või siis tikuga (originaalis okassea okkaga) nahale kanda ning siis hoida nahal nii kaua kui võimalik. Henna ei lähe nahal mitte kunagi mustaks ega värvi ka käekarvu mustaks. Henna esmane värv on oranž, mis paari kuni 48 tunni jooksul punakaspruunist kuni tumepruunini muutub. Koledaks läheb ebakvaliteetne henna – kulub maha laiguti ja juba kolmandast päevast alates. (Väga sageli on sellised ka Indiast või Pakistanist toodud koonustes olevad valmissegud.)
  • “Kui tehti, siis pidi kuivama umbes pool tundi kuni tund. et kui teha see, siis on ka müügil sellised asjad, millega see henna üle teha ( mingi värv ) ja siis see püsib kauem.”
    Tund aega pastat peal hoida on absoluutne miinimum, kui tahta vähegi arvestatavat tulemust. Mingit sellist ‘asja’ millega hennat värskendada, ei ole. On ainult uus hennapasta. 🙂
  • Henna määrib.
    Hennapasta tõesti määrib ning neid plekke ei võta riietelt mitte miski välja. Plekikäärid ehk ainult. 🙂
    Aga kui henna on nahal või juustes ja mahapestud-kraabitud – mehndi või juuksevärvina – siis seal edasi ta ei määri. Ma olen kuulnud ühe inimese kommentaari, et temal henna juustes paar päeva hiljem vihmaga määris ja kulus heledamaks. Arvestades, et tal on peas korralikult keemiat – värv ja lokid – ning ta teeb oma keemiakatsetusi hennaga segiläbi, siis midagi tema juustes on tõesti teistmoodi. Aga määrimise suhtes on tema ka ainus, kellelt ma midagi sellist kuulnud olen.
  • Henna on ajutine tätoveering.
    Hennamaaling või mehndi ei ole tätoveering. Henna ja tätoveerimine on tehniliselt täiesti erinevad asjad. Mehndist on henna tattoo saanud lolltõlke ja rumaluse tõttu. Kehamaalinguid ei nimeta keegi tätoveeringuks. Aga käibel ja popp see on. Paraku.
  • Enne henna nahale kandmist tuleb panna nahale spetsiaalset õli, sest see avab poorid ja siis jääb henna paremini peale.
    Henna ei imendu nahka pooride kaudu, seega on pooride avamine täiesti mõttetu tegevus. Sama hästi võiks ju sauna minna ja siis hennat nahale kanda. Need hennaõlid või mehalabiya-õlid on reeglina segu eeterlikest õlidest, mis esiteks niisutavad nahka ning teiseks on need õlid, kus on kõrge monoterpeensete alkoholide sisaldus, Terpsid siis teisisõnu. Monoterpeensed alkoholid reageerivad hennatanniinhappega ning annavad parema värvi. Terpse pannakse tavaliselt ka pasta sisse. Õlisegu teine kasutamine on tingitud asjaolust, et maades, kus mehdnit praktiseeritakse on sageli väga kuiv õhk. Spetsiaalselt kokkusegatud õliga niisutaud nahk hoiab henna nahapinnal niiskena ning selle tooniv mõju on pikem. Aga pooride avamine on seejuures ikkagi täiesti mõttetu. 🙂
  • Henna tekitab allergiat.
    Henna on kogu kosmeetikaajaloos ses mõttes unikaalne taim, et henna ise praktiliselt ei tekita allergiaid. Ärritus- ja ülitundlikkusreaktsioone võivad tekitada muud komponendid, mida hennapasta kokku segamisel on kasutatud. Ainuke juhtum, millest on teada, et hennale tuleb raske allergiline reaktsioon, on siis, kui inimesel on G6PDD
    ehk siis glükoos-6-fosfaat dehüdrogeneesi defitsiit.
    Täpsemalt loe siit: http://www.hennapage.com/henna/encyclopedia/medical/g6pd.html

Praegu peast rohkem kummalisi uskumusi ja arvamusi ei meenu, aga eks ma lisan juurde, kui kuskilt midagi silma-kõrva jääb.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: