Issand!! Sa näed ja ei mürista!!

Ma olen suhteliselt kõva häälega ja temperamentne ning selleks, et minu kannatust proovile panna, pole vaja palju aega varuda.
No vahel kohe saab süda täis ja meel muutub mõruks. Nüüd ma siis karjun natuke selle peale, mida valet ma viimasel ajal henna kohta lugenud olen.

Kõigepealt termin – see on kas hennamaal, hennakaunistus, hennajoonistus, henna või mehndi. Mitmekesisuse mõttes mehndimaalingu kasutamine on tautoloogiline. Mehndi on termin ja kuigi hindi keeles tähendab see hennat, siis üldlevinult on mehndi kasutusel just naha kaunistamise henna mõttes. Nii et lihtsalt mehndi ütleb vähegi teadjale inimesele täpselt ära, millega on tegemist.
Hennatätoveeringu mõiste kasutamine näitab aga tegija rumalust, seda enam kui tekstis rõhutatakse, et tegemist ei ole tätoveeringuga ning siis partsatatakse kohe, et need on absoluutselt ajutised tätoveeringud, mida hennaga saab. Hennaga ei tätoveeri mitte keegi. Ja kuigi tattoo kõlab väga seksikalt, on seda henna kontekstis kasutada rumal.

Hennapastat ei tehta seemnete ja lehtede jahvatatud pulbrist. Seemneid ei ole pulbrisse absoluutselt vaja. Hennaseeme on umbes väikese nööpnõelapea suurune ja kolmnurkne. Seemned on nii pisikesed, nende jahvatus ei anna pulbrile mitte midagi juurde, isegi tühja massi mitte. Seemnete pulbrist ei ole henna tegemise seisukohast mitte mingit kasu, vähegi arvestatava koguse pulbri saamiseks läheks vaja meeletult palju seemneid ja kuigi inimtööjõud on idamaades odav, ei raiska ka nemad end mõttetuste peale. Neid seemneid VÕIB pulbrisse sattuda, aga neid ei lisata sinna.

Mehndi jaoks ei peeta parimaks India hennat. See, et mehndi alustas oma võidukäiku Indiast ning jõudis laia maailma läbi Bollywoodi, ei tähenda, et sealne henna parim on. Henna jõudis Indiasse Araabiamaadest ning henna ajalugu Indias on muude maadega võrreldes üsna lühike. Hennategijate seas on legendaarne hoopis Pakistani Jamila või siis Jeemeni või Maroko või Sudaani henna. India hennadest leiab veebipoodidest ning peetakse heaks Rajastandi hennat, aga sedagi ei ole saada igal pool. Ja mingit suvalist India hennat ei ole võimalik osta – India on nii suur, et seal eristatakse hennat ka tootjate või regioonide järgi. Isegi kõige suvalisem tänavategija ei tee ‘India hennaga’, vaid teab nimetada kas tootja või edasimüüja või piirkonna, kust ta pulber/pasta pärit on.
See, et musta hennat tehakse palju Lääneriikides nn tänavategijate poolt ei tähenda, et must henna oleks pärit Lääneriikidest, nt USAst. Musta hennat ei ole olemas ning termin tuli eskitavana kasutusele, kui Läänemaadesse hakati sisse tooma indigot. Kuna sellega sai juustele musta või tumedat tooni, siis hakati rääkima mustast hennast. Nahale indigopulber ei jää. Kui sa leiad India või muu sarnase poekese kaupade seast musta henna pulbri, siis võib olla, et tegemist on indigoga. Aga see võib olla ka PPD. Kui sa leiad musta henna pakikese Läänemaade poest, siis see on üsna kindlalt PPD. India hennade puhul peaks kindlasti hoiduma Kali hennadest. Black Rose mehandi on väga populaarne, aga on PPD ning sisaldab hennat ainult naeruväärselt väikeses koguses.

Ei ole päris õige väide, et Eestist ei saagi korralikku mehndi-pulbrit. Minu katsetustest on siiani ühe kõige vingema tulemuse andnud The Body Shopi punane henna – muster kestis kätel ja jalgadel üle kolme nädala. Tõenäoliselt mul ka väga vedas partiiga… Nii et kes tahavad üsna odava materjaliga katsetada, siis mina soovitaksin seda. Vene hennaga ma nt ei saanudki nahale mingit tooni… See ei ole Jamila, aga hakatuseks on see odav, ohutu (see on puhas henna) ja annab väga hea tulemuse. (Isver, kas TBS hakkab mulle kunagi reklaami eest raha ka maskma 😉 ? Kasvõi tasuta henna näol… )

Hennat ei saa pintsliga nahale kanda. Hennategijad, kes kasutavad oma kodulehtede või tööde illustreerimiseks pilte ‘tõelistest hennamaalidest’, kus tegija vehib pintslitega, ei tee päris hennat. Henna peab olema pasta, üsna paks pasta – hambapastast nats vedelam, aga ikkagi tahkemat sorti ollus. Mida paksem on hennakiht nahal, seda kauem see kuivab ning tumedam jääb pilt.

Henna ise ei tekita allergiat, küll aga võib allergeeniks olla see, millega teda segatakse. On inimesi, kes ei talu isegi teepuuõli või lavendlit. Paljud on allergilised meele. Basiilikut ja nelki ei tohi kasutada rasedatel. Enne hennapildi tegemist lase tegijal kindlasti lahti seletada, mida ta pasta sisaldab. Oma kogemusest võin väita, et erinevad komponendid võivad ka kokteilina ärritust tekitada – inimene, kes eraldi ei ole tundlik ühegi komponendi suhtes, sai nende seguna peale kandmisel keskmise nahaärrituse.