Mõned vahepealsed katsed

Porto henna, sama pulber, mis ühel mu esimestest katsetest.
Seisis mul ilusti kinnises kotis külmkapis. Seekord sõelusin korralikult ära ja tegin kange happe ja vinge terpimisega. Sisse sai mett. Aga pilt jäi lahja. Küllap on pulber juba nats vanaks jäänud ja ei anna enam head tulemust. Nahkpindadele, puidule ja niisama katsetamiseks peaks kõlbama küll.

Jeemeni henna, Helsinkist.
Väga viskoosne pasta tuli. Esiteks arvasin, et ajasin midagi segamini ja panin vahepeal eneselegi märkamatult suhkrut sisse. Aga ei. Hiljem lugesin, et stressitingimustes tekkib hennalehtede sisse sahhariide ning nende lehtede pulber ongi juba selline veniv ja mureneb vähem. Värv jäi ilus ja tume, aga maha kulus ruttu ning juba kolmandal päeval oli tulemus kergelt laiguline.

Om Sons valmissegu Indiast.
Issand ise teab, mida nad sinna valmispastade sisse panevad, et see nii jaburates ja hoolimatutes tingimustes veel mingitki värvi annab ja veel üsna edukalt. Toon ei tule küll tume, aga püsib üle nädala.
Peale seda, kui ma lugesin, et sinna pannakse konserveerimise nimel sisse ka nt bensiini ja täspentini (ja paljudes meilmüüdavates mehalabiya õlides on tärpentin lõhna järgi kindlalt sees), loobusin ma pasta kasutamisest inimeste peal. (Aga ma tean, et mõned salongid kasutavad neid pastasid – Om Sons ja Kokila Mehandi nt.) Om Sons küll ei põlenud, aga imelik lõhn on sel küll ja nahale annab nauke naljakalt kivrendava tunde. Kokila on mul siiani (u 4 kuud siis juba) külmkapis, pole jõudnud proovida.

Türgist pärit pruudihenna.
Sain selle henna TÜs hennaloengu andnud Ankara ülikooli õppejõult. Nimelt pidas ta üle-eelmisel nädalal siin loengu hennaööst Türgi pulmakombestikus, mis oli päris huvitav. Ja asja piltlikustamiseks oli ta kaasa tarinud mõned hennaöö tarvikud ja valmistanud ka hennapastat. Pakki ei näinud, nii et täpsemalt ei tea, mis henna oli. Aga see oli väga peen, väga roheline ja kvaliteetne pulber.
Mina olin siis pruudimodell ja lasin oma pihu kokku mökerdada. Ja kui ma sain aru, et ta kavatseb ülejäänud valmissegatud hennapasta lihtsalt minema visata, ei saanud ma muidu, kui lihtsalt palusinn selle endale. Kuna Türgis segatakse hennat ainult veega ning ka nii andis see päris hea värvusreaktsiooni, siis panin alguses kõik pasta muretult külmkappi. Oma üllatuseks avastasin ülejärgmisel päeval, et pastal on korralik värvusreaktsioon ja selle peale panin suurema osa sügavkülma ja tegin väikese proovikatse nö korraliku pastana. Tulemust võib näha siin. See on ühekordne pasta. Siin on u poolteist tundi hiljem peale kantud teine kiht pastat ja juba on näha ka värv. See on pilt 4 tundi hiljem, kui ma asjaolude sunnil pidin käe puhtaks saama, et välja minna. Ning nii nägi pilt välja järgmisel hommikul.

Ja siis katsetasin ma vahepeal ka Ruumist ostetud Rahcni Neha mehandi nimelist kraami, mis oli pretsedendidult KÕIGE rohelisem hennapulber, mida mu silmad näinud on. Värvusreaktsioon oli hea ja kiire ning nahale jäi üsna hästi. Ometi on väga tundlik pesemise suhtes ning maha hakkas kuluma u 5ndal päeval.

Oma järge sõelumisele ja katsetamisele on ootamas veel 4 erinevat Indiast toodud pulbrit. Ja sõelutult ootavad oma katsekorda Sudaani henna, Pakistani lõhnastatud pruudihenne ja veel2 või 3 pulbrit. Ma ei tea, millal ma jaksan seda teha.

Advertisements

Kulmud

Nii. Seesinane lugu kuulub rubriiki – Ärge seda kodus tehke.
Ja iga hennapaki pealt leiab ka kirja, mis teavitab teid, et “Henna ei ole sobilik kulmude ja ripsmete värvimiseks”. Nii et teid ON hoiatatud.

Aga no kuidas sa teada saad, mis siis juhtub, kuid teed seda, mida tegelikult ei tohiks teha, kui ise ikkagi järgi ei proovi? Ei saagi muul moel, kui võtad riski ja proovid ära. Mina värvin nüüd oma kulme ainult henna ja basmaga.

Loo eellugu on see, et minu kergestipleekivad ning heledat tolmuse-kartulikoore-karva kulmud ei sobi värskelthennataud juustega eriti hästi kokku. Ja tavaliselt ma siis käisin peale hennatamist ka kulme-ripsmeid värvimas, et ei oleks väga värvilise juuksepahmakaga täiseti näotu olla. Aga keemilise värviga on mitu häda. Üks häda on see, et kole raske on leida kedagi, kes usuks, et vaatamata tugevale karvale võtab kulm värvi sama kergelt peale kui õrnad udemed. Tulemuseks oli tavaliselt ikka nädalajagu peeglipelgu ning väljanägemine nagu Lumivalgekese kurjal võõrasemal. Õnneks läheb see nädalaga enam-vähem talutavaks, mis tegelikult viibki edasi teise häda juurde – keemiline värv või pigment kaob karvast väga ruttu, suvel päikesega rutem kui kuuga. Ning alles jäävad peaaegu pigmenditud oma kulmukarvad.

Esimesel korral tegin kulme ainult hennaga – hoidsin u 30 minutit ning panin sama segu, mida juustelegi. Tulemus – kergelt ruuge toon, mis ülejärgmiseks päevaks pruunikaks tõmbus. Parem igatahes kui enne päris ilma toonita.

Teisel korral terpisin kulmusegu rohkem ning hoidsin peal kaua. Kui kaua, ei mäleta, aga vist tunni või nii. Tulemus – kui ma vannitoast väljusin, hakkasid ema ja tädi valju häälega naerma. Mina peegli ees ise ka. Minu teine nimi võinuks olla Porgand. Nädalaga läks kulm ilusaks pruunikaks ja tulemus jäi hennatatud juustega väga loomulik. (Sellest satsist peaks olema mu nagi-albumis ka mõni pilt.)

Kolmandal korral võtsin kuulda hennafoorumis antud nõu ja tegin kulmud peale hennatamist üle basmaga. Hennat hoidsin vist tunni või pooltesit ja basmat u 30 minutit. Tulemuseksväga ilus tumepruun. Sellest pilte ei ole.

Ja nüüd neljandal korral samuti – hennat poolteist tundi, vahepeal kuuma õhku fööniga ja tupsutasin pasta üle teepuuõliga. Peale pasta mahakoorimist ja pesemist olid karvad VÄGA vingelt vasksed. Basmaga pingutasin sel korral natuke üle – hoidsin vist tunni ja alguses oli liiga tume, aga 3-4 päevaga läks normaalseks. (Sellest peaks ka nagis pilt või paar olema.)

Kokkuvõtteks:

  • Kulme saab hennaga toonida küll.
  • Hennat hoida peal u tund või siis sama kaua kui oma juustel hoiad. Pasta võib olla sama, aga terpima peaks nats rohkem.
  • Kui tegemist on BAQ-hennaga, siis tuleks kulmuümbrus kokku teha kreemiga, igaks juhuks.
  • Basmat hoida peal 30-40 minutit, kui just ei taha süsimusti kulmukarvu.
  • Värv kestab kauem kui keemiline ja jääb väga loomulik.
  • Pigment ei kao karvast nii ruttu ning kulmud ei luitu ära.
  • Sarnaselt hennaga tundub, et tanniinid tungivad ka karva veel väljakasvamata osasse, nii et väljakasvurant ei jää räme ning uued karvad kasvavad tugevamad, tumedamad ja ilusamad.