Mõned vahepealsed katsed

Porto henna, sama pulber, mis ühel mu esimestest katsetest.
Seisis mul ilusti kinnises kotis külmkapis. Seekord sõelusin korralikult ära ja tegin kange happe ja vinge terpimisega. Sisse sai mett. Aga pilt jäi lahja. Küllap on pulber juba nats vanaks jäänud ja ei anna enam head tulemust. Nahkpindadele, puidule ja niisama katsetamiseks peaks kõlbama küll.

Jeemeni henna, Helsinkist.
Väga viskoosne pasta tuli. Esiteks arvasin, et ajasin midagi segamini ja panin vahepeal eneselegi märkamatult suhkrut sisse. Aga ei. Hiljem lugesin, et stressitingimustes tekkib hennalehtede sisse sahhariide ning nende lehtede pulber ongi juba selline veniv ja mureneb vähem. Värv jäi ilus ja tume, aga maha kulus ruttu ning juba kolmandal päeval oli tulemus kergelt laiguline.

Om Sons valmissegu Indiast.
Issand ise teab, mida nad sinna valmispastade sisse panevad, et see nii jaburates ja hoolimatutes tingimustes veel mingitki värvi annab ja veel üsna edukalt. Toon ei tule küll tume, aga püsib üle nädala.
Peale seda, kui ma lugesin, et sinna pannakse konserveerimise nimel sisse ka nt bensiini ja täspentini (ja paljudes meilmüüdavates mehalabiya õlides on tärpentin lõhna järgi kindlalt sees), loobusin ma pasta kasutamisest inimeste peal. (Aga ma tean, et mõned salongid kasutavad neid pastasid – Om Sons ja Kokila Mehandi nt.) Om Sons küll ei põlenud, aga imelik lõhn on sel küll ja nahale annab nauke naljakalt kivrendava tunde. Kokila on mul siiani (u 4 kuud siis juba) külmkapis, pole jõudnud proovida.

Türgist pärit pruudihenna.
Sain selle henna TÜs hennaloengu andnud Ankara ülikooli õppejõult. Nimelt pidas ta üle-eelmisel nädalal siin loengu hennaööst Türgi pulmakombestikus, mis oli päris huvitav. Ja asja piltlikustamiseks oli ta kaasa tarinud mõned hennaöö tarvikud ja valmistanud ka hennapastat. Pakki ei näinud, nii et täpsemalt ei tea, mis henna oli. Aga see oli väga peen, väga roheline ja kvaliteetne pulber.
Mina olin siis pruudimodell ja lasin oma pihu kokku mökerdada. Ja kui ma sain aru, et ta kavatseb ülejäänud valmissegatud hennapasta lihtsalt minema visata, ei saanud ma muidu, kui lihtsalt palusinn selle endale. Kuna Türgis segatakse hennat ainult veega ning ka nii andis see päris hea värvusreaktsiooni, siis panin alguses kõik pasta muretult külmkappi. Oma üllatuseks avastasin ülejärgmisel päeval, et pastal on korralik värvusreaktsioon ja selle peale panin suurema osa sügavkülma ja tegin väikese proovikatse nö korraliku pastana. Tulemust võib näha siin. See on ühekordne pasta. Siin on u poolteist tundi hiljem peale kantud teine kiht pastat ja juba on näha ka värv. See on pilt 4 tundi hiljem, kui ma asjaolude sunnil pidin käe puhtaks saama, et välja minna. Ning nii nägi pilt välja järgmisel hommikul.

Ja siis katsetasin ma vahepeal ka Ruumist ostetud Rahcni Neha mehandi nimelist kraami, mis oli pretsedendidult KÕIGE rohelisem hennapulber, mida mu silmad näinud on. Värvusreaktsioon oli hea ja kiire ning nahale jäi üsna hästi. Ometi on väga tundlik pesemise suhtes ning maha hakkas kuluma u 5ndal päeval.

Oma järge sõelumisele ja katsetamisele on ootamas veel 4 erinevat Indiast toodud pulbrit. Ja sõelutult ootavad oma katsekorda Sudaani henna, Pakistani lõhnastatud pruudihenne ja veel2 või 3 pulbrit. Ma ei tea, millal ma jaksan seda teha.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: