Trumm

Lisaks elavale ihule saab hennaga kaunistada ka nö surnud pindu – riiet, pargitud nahka, puitu, paberit, küünlaid. Kõige olulisem erinevus elava ja nö surnud pinna vahel on pasta tegemises.

Niisiis – muude pindade jaoks mõeldud hennapastast tuleb välja jätta sahhariidid (muidu ei saa hennat mingi nipiga hennatatud pinnalt lahti) ja õlid (isegi väike kogus eeterlikke õlisid paneb pasta väga omatahtsi käituma ning see võib joosta mööda kiudu, süüd või muid pinnavorme pidi laiali).
Ja siis on 2 võimalust, olenevalt pinnast – jätta hennapasta peale või kraapida see maha. Mõlemal juhul tuleb hennat hiljem töödelda.

Trummist:
hennatada võib nii trumminahka kui korpust, aga hennatada saab ainult naturaalseid pindu.
Puitkorpuse hennatamine on võimalik siis, kui see ei ole lakitud. Aga selliseid toortrumme leiab väga harva.
Trumminahk peab olema puhas st trumm peaks olema kas kasutamata või siis vähekasutatud. Ihurasvad, mustus, õlid jm mis trumminaha sisse aja jooksul ladestuvad, teevad hennatamise võimatuks.

Terjelt nuiasin trummi. (Aitüma ja mul on hea meel, et see, mis välja tuli Sulle meeldib.) Ja siis seisis see trumm mul kolm nädalat nurgas ning ootas õige mustri saabumist.

  • Puhastasin trumminaha, vist aseptiga.
  • Kandsin osa mustrist akvarellpliiatsiga peale – esimest korda üldse visandasin midagi ette, aga ümar vorm nõuab teatud puhtust ja täpsust ning vastupidiselt elavale ihule võtab pargitud nahk henna märgatavalt peale minutiga. Akvarellpliiats on üks vähestest asjadest, mis ettejoonistamiseks sobib, sest see ei jäta ihule rasvast kihti ning läheb niiskusega kenasti laiali.
  • Kandsin pasta peale.
  • Lasin trummil kolm päeva pastaga seista, pimedas ja radikatest kaugel.
  • Peale pasta mahakraapimist töötlesin seda üsna lahja nuuskpiirituse lahusega. Ammoniaak nimelt peaks henna tumedamaks tegema. Mina ausalt öeldes väga märgatavat vahet ei täheldanud, aga samas sai ka kogu alusjoonise ja pastajääkide plekid trummilt maha. Kangemat segu ei julenud teha, sest mine tea, mis trumminahast saab. Võõras asi ju ikkagi…

Pildid.

Aasta hennatoode

Aasta hennatoote auhind läheb Henna Plusi toonivale värgile, mis mulle poes näppu sattus – vist oli selline.

Henna Plusis peavad töötama geeniused, kui nad suudavad teha toote hennast või hennaga, mis toonib – kuna see on nii naturaalne, siis toonib see ju hennaga, eksole? – ja on samas ‘lawsone free‘.

Lawsone on – neile kes veel ei tea – nimelt hennatanniinhape, mis annabki osüdeerudes tüüpilise henna värvi. Kahjuks on olemas inimesi, kes on naftokinoonidele (naphtoquinone) allergilised. Nii et täiesti mõistetav, et neile on vaja toodet, mis seda ei sisaldaks.

Aga seletage mulle, palun, miks on siis sinna üldse vaja panna hennat? Ja milline müstiline taim botaanilistest taimede kompleksist (Botanical Herb Complex) annab meile imekauni veinpunase? (Kui keegi peaks teadma mittebotaanilisi taimi, siis palun andke mulle teada.)