Henna küüntel

Küüsi on hennatatud juba ammu – esimesed säilinud (haua)leiud hennast pärinevad Egiptusest, umbes 3000 aastat tagasi. Muumiate sõrmed ja varbad on olnud hennatatud.

Kuigi hennatamisel võivad olla ka esteetilised või dekoratiivsed kaalutlused on tõenäoline, et sel olid ka tervislikud põhjused – henna tugevdab küüsi, niisutab küüneplaati ja teeb selle pisut siledamaks, on antiseptilise ja -fungistaatilise toimega. Arvestades, et hennat kasutavates kultuurides teevad naised väga suure osa põllutööst, mis sõna otseses mõttes tähendab käispidi mullas sonkimist, omandab henna kasutamine küüntel väga praktilise mõtte.

Minu esimene katse henna ja küüntega oli täielik katastroof – kasutasin sama segu, mida naha hennatamiseks ja tulemuseks oli selline pruun. Formaliinis ulpinud laiba karva pruun. Iga nekrofiili fetiš ja unelm, aga ihu peal absoluutselt kohutav. Suure varba küüs kasvas välja 6 kuud – juulis tehtud küüned said lõplikult puhtaks kuskil jaanuaris.

Teise katse tegin alles hiljuti – kvaliteetsema hennaga, ilma terpeenide ja suhkruta ning pastat kandsin peale kaks korda. Tulemus oli minu meelest parem, punakam-oranžikam. Kuigi üks mu sõber arvas, et küüned näevad välja nii, nagu oleks ma neid joodiga määrinud… Pilt.

Sõrmeküüsi tahan katsetada suvel, Jamilaga. Näis.

Advertisements

2 kommentaari

  1. AnnyIm said,

    oktoober 17, 2013 kell 8:35 p.l.

    Kust amla õli osta saaks eestis olles?


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: