Henna küüntel

Küüsi on hennatatud juba ammu – esimesed säilinud (haua)leiud hennast pärinevad Egiptusest, umbes 3000 aastat tagasi. Muumiate sõrmed ja varbad on olnud hennatatud.

Kuigi hennatamisel võivad olla ka esteetilised või dekoratiivsed kaalutlused on tõenäoline, et sel olid ka tervislikud põhjused – henna tugevdab küüsi, niisutab küüneplaati ja teeb selle pisut siledamaks, on antiseptilise ja -fungistaatilise toimega. Arvestades, et hennat kasutavates kultuurides teevad naised väga suure osa põllutööst, mis sõna otseses mõttes tähendab käispidi mullas sonkimist, omandab henna kasutamine küüntel väga praktilise mõtte.

Minu esimene katse henna ja küüntega oli täielik katastroof – kasutasin sama segu, mida naha hennatamiseks ja tulemuseks oli selline pruun. Formaliinis ulpinud laiba karva pruun. Iga nekrofiili fetiš ja unelm, aga ihu peal absoluutselt kohutav. Suure varba küüs kasvas välja 6 kuud – juulis tehtud küüned said lõplikult puhtaks kuskil jaanuaris.

Teise katse tegin alles hiljuti – kvaliteetsema hennaga, ilma terpeenide ja suhkruta ning pastat kandsin peale kaks korda. Tulemus oli minu meelest parem, punakam-oranžikam. Kuigi üks mu sõber arvas, et küüned näevad välja nii, nagu oleks ma neid joodiga määrinud… Pilt.

Sõrmeküüsi tahan katsetada suvel, Jamilaga. Näis.

Advertisements

2 kommentaari

  1. AnnyIm said,

    oktoober 17, 2013 kell 8:35 p.l.

    Kust amla õli osta saaks eestis olles?


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: