Parandused ja õiendused I

Nüüd oleks vist päris paslik tsiteerida Mart Laari: “Tarvitseb mul vaid Eestist ära minna, kui kohe on mingi jama lahti.” ja kasutada sissejuhatuseks ütlust: lugeja haarab kirve.
Sel ajal, kui mina Inglismaal konverentsil – hennakonverentsil – olin, on Eestis tõeline “musta henna” artiklite laviin laiali paiskunud. Seda sama artiklit kasutas põhjana ka paar sissekannet tagasi arutatud SLÕhtulehe artikkel ning sellele on laviinina järgnenud teised. Ja nüüd ma üldse ei imesta, et need on just sellised nagu need on. Ma nägin ja lugesin algallikat. Issand küll! Nii et alustagem siis sellest.

Ääremärkusena:
Ma ei pretendeeri viimase instantsi tõele ja ma olen alati valmis oma seisukohti põhjendama, meilidele vastama jne. Vaadake – ma olen umbes 2 viimast aastat praktiliselt iga päev hennaga tegelenud – lugenud, õppinud, seganud, katsetanud, netti monitoorinud. Mul on päris hea ülevaade Läänes ilmunud henna-alasest kirjandusest ja võrgus ilmunud materjalidest. Ei ole ju vahet, kes, millise arvuti tagant millise IP-aadressiga googeldab – vastused tulevad ikka üsna samas järjestuses välja. Ma lihtsalt tean paljudest piltidest, kust need pärinevad ja ma tunnen ära tekste, mida kasutatakse, kas oma kodulehtedele teksti panemiseks või teadete kirjutamiseks.
Ma ei hakka keeleliselt norima, aga sisuliselt norin küll.

Niisiis:
22.05.2008 üllitab Tervisekaitseinspektsioon oma kodulehel teate , kus hoiatatakse, et “mustast hennast” võib saada selle suve üks probleeme. Või täpsemalt – on juba kujunemas. Ei ühtegi viidet juhtumitele, mis annaks aimu kujunemisest või selle ulatusest.

Ma ei tea, kes oli see ametnik, kes selle loo kokku kirjutas, aga riigiametilt või üldse mingisuguselt ametlikult institutsioonilt ootaks eelkõige seda, et nad on oma teadete või artiklite kirjutamisel täpsed ning hakatuseks selles osas, et nad märgivad ära oma allikad. TKI kasutab oma tekstis hennapage.com’i materjale ning ühte vabavaralises tekstis olnud pilti. Ilma allikaviiteta. Ma ütlen ausalt – minu usk Eesti Vabariigi riigiameti eetilisusesse sai kõva laksu. Ka vabavara kasutamise puhul, kui allikas on kindlakstehtav, on hea toon seda allikat viidata. See on viisakas.

Antud juhul on illustreerimiseks kasutatud Catherine Cartwright-Jones’i fotokogust, täpsemalt – PPD-“musta henna” suurest brožüürist.

Ka tekst on suures osas pärit sealt. Kahjuks on seda väga lamedalt ebatäpsemaks üldistatud, sest “suured kogused muid värvaineid” on PPD. Seal võib tõesti olla sees ka tolueene ja muid PPD-toimiseks vaja minevaid ühendeid, aga põhiaine, mis on ohtlik, on PPD. Ja seda on uuritud ja ka teaduslikult tõestatud. “Musta henna” suur brožüür sisaldab hulgaliselt tsitaate teaduslikest ja meditsiinilistest artiklitest – põhiline ärritaja ja ohutegur on PPD.

Eesti keeles ON olemas HEAD ja ADEKVAATSED materjalid PPD-“musta henna” kohta, need on vabavara – no pange kasvõi lingid. Need on kokku kirjutatud just selle mõttega, et lihtinimene sellest ka aru saaks ja ei ole vaja et keegi ametnik hakkaks neid veel omakorda lihtsustama. Hennapage.com’is on terve meeskond, kes tegeleb henna ja PPD-ga juba aastaid – teadlased, keemikud, juuksurid. Nemad tegelevad selle teemaga IGA PÄEV. Nad vääriksid kasvõi nii palju, et nende tekst saaks viidatud ning Eesti lugejale suhtes oleks aus ja hea, kui nendeni viidaks teema läbi Eesti juhtumite või materjalide.

“Kui tekib kahtlus, paluge teavet hennapasta päritolu kohta ja koostisosade nimekirja.” (TKI teatest/artiklist)

See on mõttetu. Hennapasta toimeainete nimekirja reeglina ei ole.
Nii palju, kui mina tean, segavad paljud meie hennategijad oma pasta ise kokku. Iga endast lugupidav hennategija teeb nii – ta teeb oma pasta ise ning vahetult enne selle kasutamist, sest poesostetavad valmispastad on suures osas enam-vähem sama ohtlikud kui PPD.
On salonge, kus hennat on pulbrina või nö KIT-pakkidena sisse ostetud mõnelt messilt või tellitaksegi seda läbi interneti KITina. Ka see ei ole kahjuks alati usalduväärne.
On tätoveerimissalonge, mis kasutavad kellegi sõbra või semu poolt Indiast toodud hennapastasid ja neil, kes sellega tegema hakkavad ei ole tegelikult õrna aimu ka, mis seal pastas on. Koonusel olev tekst on valdavalt hindikeelne, väga harvadel juhtudel inglise keeles. Minu teada ei ole Indias nõuet, et hennapastal peaks olema peal toimeainete loetelu. Kui see loetelu ongi, siis on see üldine ning sisaldab suuresti seda, millest eeldatakse, et Lääne inimene võiks tahta, et hennapasta sisaldaks. Ja võlusõnad on: naturaalne, looduslik, ohutu. Keegi ei võta vaevaks vastu vaielda, aga kinnitada seda ka ei saa. Peab uskuma.
On tegijaid, kes täiesti lõdvalt ja süümepiinadeta lähevad ja ostavad hennapasta lähimast new-age’i poest.
New-age’i poodides müüdav valmispasta on sageli samasugust päritolu nagu koonustes olev hennapasta tätoveerimissalongides. Reeglina ka mitte-hermeetilistes metalltuubides (mäletate veel Põltsamaa Kosmose-želeed või õunamarmelaadi?). Selle henna võib sama hästi kui kohe peale ostmist minema visata.

Absoluutselt KÕIK valmispastad, mis ei ole hennategijani jõudnud sügavkülmutatult, siis alles vahetult enne kliendile kandmist üles sulatatud ning realiseeritud max 3-4 päeva jooksul, ning annavad tumepruuni tulemuse, mis kestab enam kui 3-4 päeva, on kahtlased. Sageli sisaldavad need tärpentiini, bensiini, ülemäärases koguses askorbiinhapet või jumal ise teab, mis jama. On olnud hennapastasid, mis põlevad lõbusa leegiga või süttivad lustaka popsatuse saatel. (Hennapage-com’i foorumis on üks vahva mees, kes armastab igasuguseid põnevaid katseid teha, ta vahel kirjeldab oma leide. 🙂 )

Nii et jah – mina siiralt sooviksin järgmise ametliku teate juurest leida ka allikaviiteid ning tekst võiks olla täpsem. Praeguse teate tulemus on see, et inimeste teadvuses on kinnistunud kaks sõna: henna ja ohtlik. Ning inimesed ei julge sellega enam juukseidki värvida. Kui see oligi teate üllitamise tegelik eesmärk, siis keemiliste juuksevärvide tootjad kindlasti viskavad rõõmust kukerpalle.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: