Parandused ja õiendused II

Ja mis on siis TKI teate tulemus – seda kasutasid põhjana paljud teised kanalid ja lõpuks jõudis ikka asi selleni, et inimeste ajudesse kinnistub umbes selline teadmine –

  • esiteks et henna ikkagi nagu on tätoveering, sest seda mõistet kasutatakse tekstides läbivalt,
  • ja teiseks jätavad mõned toimetajad henna eest musta ära ning saavad tulemuseks: henna on väga ohtlik. (Selle üldistuse edasiarendus on lõpuks jälle see, et keemilisi juuksevärve müüvad firmad kiidavad rõõmsalt takka ning koolitavad selle teadmise valguses juuksureid.)
  • “musta henna” nähud ilmnevad kohe ja henna puhul on tegemist ikka väga-väga ohtliku asjaga

buduaar.ee ning epl.ee on TKI teadet “toimetanud” ning saanud suurepärase uudisnupu: Henna tätoveeringud on väga ohtlikud! (buduaar.ee küll kustutas minu kommentaari, võimalik, et hommikuks kustutatakse ka teine, aga vähemalt parandasid nad pealkirja ära.)

Teksti illustreeriv materjal on veel eriti läbimõtlemist vajav ning strateegiline faktor, sest loob inimesele märksõnade ja pildilise kujundi abil eriti püsiva konnotatsiooni:
Buduaar.ee’l on illustratsiooniks Angelina Jolie seksikas poosis ja päris ilus päristätoveeritud selg,
epl.ee on PPD-kahjustuse alla kirjutanud: hennatätoveeringust rikutud nahk,
ETV24 on tekstile lisanud pildi, kus keegi hindu teeb hennat koonusega, tehniliselt on kõik õige. (Ja tõenäoliselt on see hennapasta, ainult et tõesti, jumal teab, mis seal peale henna veel sees on. India valmispastad on sama müstilised nagu India isegi.) Aga pildi allkiri räägib tätoveerimisest ning sellele on lisatud link uudisele, et Pärnu on keelanud tätoveerimisreklaamid.
Väga armas – kiiresti ja peamiselt pealkirju ning pildikommentaare lugeva tavalise inimese jaoks on asi laksti! klaar – hennaga tätoveeritakse ja see on jube ohtlik.

Ja praegu kuulan ma Vikerraadio lehelt Huvituja 27.05.2008 eetris olnud saadet , kus räägitakse “mustast hennast”, mis on saatejuhi sõnuls NAHAvärv (tegelikult on see juuksevärv, ka juuksevärviks välja mõeldud), keskendutakse tätoveeringutele ja sain teada, et Annemari Linno on meil “musta henna” spetsialist. See noor daam oli isik, kellele edastati minu info Postimehe tarbija24.ee toimetuse poolt Rosalindist leitud PPD-potsiku kohta ning kes siis vist tegi sellele ekspertiisi.
Hakatuseks võinuks spetsialist kohe saate alguses saatejuhti parandada, et PPD-d sisaldav “must henna” ei ole nahavärv.

Mul ei ole mitte midagi Annemari vastu, ma isegi ei tunne teda. Vastupidi – ma olen sügavalt tänulik, et osaliselt ka tänu temale sai müügilt ära korjatud üks ohtlik PPD-toode, aga tema juttu kuulata on minul natukene häbi. Esiteks olen ma seda juttu korduvalt lugenud ja allikatele viidates ka ise üht-teist kokku kirjutanud. Ma tunnen ära isegi laused, lause-ehituse tasemel. Teiseks – mul on väga kahju seda öelda – aga ta ei tea hennast kuigi palju. Mitte midagi isiklikku, puhtalt professionaalne nentimine.

Nüüd minu jooksvad ja paratamatult emotsionaalsed kommentaarid:
Väide: Otse eetris kinnitatakse, et on olemas taimset päritolu süütut musta hennat!!! (Ma olen hämmeldusest oimetu.) “Süütu või ohutu must henna”, olevat segu hennast ja indigost, need pulbrid segatakse veega (!!!) ning selline segu andvat nahale pastana peale kandes tulemuseks mustjaslillaka-pruunika kujutise. Kuna neid taimi – henna ja indigo siis – saab ainult kuskilt kaugelt Indiast ja see ei ole meile kättesaadav, siis “ohutut musta hennat” meil ei ole!
Kommentaar: Indigo on meie kaubanduses vabalt saadaval. Tõsi – basma nime all ning see ei ole alati Indigoferata tinctori vaid üldjuhul on mingi teine liik, praegu peast ei mäleta. Selle kvaliteet on väga kehv, nii värvaine sisalduse kui lehepulbri puhtuse osas, aga põhimõtteliselt on indigo meil vabalt olemas.
Indigo lehepulbrist tehtud pastana ei jäta nahale värvi kujutisena, see jookseb laiali, seda ei ole võimalik segada toimivaks pastaks nagu hennat. Indigo värvusreaktsioon on väga kiire ning värvi molekult ei tungi väga sügavale nahka, nagu henna seda teeb.
CCJ on indigot katsetanud – ainus variant indigot nahale saada, on kasutada külmutamise teel saadud kristallidest tehtud tindi-laadset ollust ja tehniliselt on indigoga naha töötlemine hennaga võrreldes absoluutselt teistsugune. Tehnika ise on väga vana ja iidne, aga erinev hennast kardinaalselt.
Musta hennakujutisega pildid Indiast, eriti mingite metsikute hõimude juurest, on saadud nahka hoopis teist moodi töödeldes – teatud etapil töödeldakse hennat leelisega, mida on segatud ammoniaagiühenditega. Sealmaal saadakse seda näiteks teatud taimede tuha segamisel kääritatud kaamelikusega. Harva, aga vahel on kasutatud ka nahkhiirekust. (Ärge küsige, mismoodi nad nahkhiiire pissile sundisid…)
On olemas üksikuid hennakorjeid, mis õige segamise, hea naha ja kauase hoidmise tulemusena annavad peopesal ja näpuotstel baklažaani-karva tooni, aga see ei ole reegel. Mehandi.com’i 2007. aasta mussooniaja Rajastani korje on selline. Aga see on harv leid ja ei ole regulaarne nähtus.

Väide: Hennasse segatakse PPD-d ja teisi värvaineid.
Kommentaar: Milliseid? Mis peale PPD veel nahale nii moodi mõjub? Metallisoolad, mida sageli hennase lisatakse, mõjutavad üksnes juukseid ning on kasutusel juuksehennades. Võib olla värvivad need ka küüsi, ma ei ole proovinud ega hakka seda ka tegema.

Kogu aeg, kui ma kuulsin päris kenasti ette valmistatud teksti, mida ma olen korduvalt näiteks hennapage-com’ist lugenud ja mõnes variandis ka ise kokku kirjutanud, kummitas mind küsimus: Miks Annemari ei viita oma allikaid?
Hennapage.com on VÄGA tõsiseltvõetav allikas. Marie Anakee Mizcak ja Sumita Batra näiteks ei ole.
Ma ei arva, et ka mina tõsiseltvõetav allikas olen, aga mul on olemas päris hea kogu tõsiseltvõetavaid allikaid, mul on infot, ma orienteerun teemas ja ma tean mida ja kuskohast otsida. Ma olen alati aidanud, kui abi küsitakse.

Väide: Allergia kindlakstegemiseks teeb juuksur kliendi kõrva taha nahale proovitäpikese ning selle järgi vaadatakse, kas värv sobib kliendile või ei.
Kommentaar: PPD-reaktsioon ei tekki mitte kunagi KOHE, seda korratakse nii TKI tekstis kui saates. Kuna PPD-allergia avaldub hilinenud ületundlikkusreaktsioonina, siis selle pärast ei saa seda juuksurite testimist küll näiteks võtta.

Väide: Et eristada ohutut hennat “mustast hennast” tuleb vaadata, milline on pasta.
Kommentaar: Pasta välimus VÕIB olla üks indikaator, aga väga oksüdeerunud tugevalt terbitud henna läheb ka sageli rohekasmustaks, väikese pruuni nüansiga. Seesama spetsialisti poolt süütuks tunnistatud taimne henna, mis on küll väga haruldane, nagu me kuulsime, aga olemas – ka see oksüdeerub tumerohekasmustaks, kuna see pasta pidavat ju indigot sisaldama. Indigol hakkab värvusreaktsioon toimuma umbes 20 minutiga ning selle tulemusena värvub pasta sinakasroheliseks.
Pasta testimiseks on palju õigem nuusutada: hennapasta lõhnab heinaselt ja sellele on reeglina lisatud eeterlike õlisid: teepuu, lavendel, rosmariin, roos-geraanium. Kui inimesed üldjuhul ei armasta henna lõhna juustel, siis ei ole ma kohanud kedagi, kellele oleks vastumeelne hästiterbitud hennapasta lõhn nahal. Ja kindlasti võiks paluda siis, et hennategija oma nahal pastat katsetaks ning saadud tulemust u 20 minuti pärast nahal näitaks. Nii palju aega ikka on.

Väide: Ohutu henna jaoks tuleb küsida kasutusjuhendit.
Kommentaar: Kasutusjuhendi küsimine ei näita mitte midagi! Ma olen korduvalt lugenud täiesti suvalisi kasutusjuhendeid henna kohta, nii juuste värvimiseks kui ka mehndi tegemiseks. Ja need on täiesti ebaadekvaatsed. Vahel on mulle ka maaletooja poolt öeldud, et me tegime selle ära, tõlkisime inglise keelse paki pealt otse eesti keelde, sest Tarbijakaitsest nii nõuti. Teksti adekvaatsust ei kontrolli keegi, sest üsna tõenäoliselt keegi ei oskagi. Inglise keelne pakend tuleb aga näiteks Indiast, kus ei nõuta ei tootel toimeainete loetelu ega ka kasutusjuhendit ja lihtsalt lükatakse mingi standardtekst kokku.
Selle järgi, mida ma meil müügil olevate hennapakkide pealt lugenud olen – neid tekste, mis eesti keeles paki peale lähevad, küll keegi ei loe. Noh, sageli on need sellises kirjas, et neid on ka peaaegu võimatu lugeda.

Kui saates jutt käib “mustast hennast” ja põhirõhk on sõnal “must”, siis võiks ju teada, et ka seda sama basmat, mis on indigo, on meil kaubanduses müüdaval hennal tõlgitud “mustaks hennaks” – Fito-Kosmetika basmad, LUSHi hennasegud. Selllisel mõistekasutusel on ajaloolised juured ja põhjus, aga kuna nüüdseks on teada, et indigo ei ole henna, siis on kurb, et seda veel 100 aastat hiljemgi niimoodi kasutatakse.

Vanemad ei arvesta turismireisidel “musta henna” ohtudega, sest nad ei tea sellest. Nad lihtsalt ei tea ja ei oska selle tõttu midagi karta või peljata. Seetõttu on igasugune teavitustöö väga hea. Aga see peab info tõelevastuavuse osas olema korrektne, sest muidu on tulemuseks mitte-arusaamisest tulenev paanika, ebatäpsest üldistusest tulenevad mittemõistmised ja lõpuks ka ebaadekvaatsete hoiakute kujunemine.

Juuksevärvide osas on lugu selline, et kuskil 1950datel aastatel sõlmis USA FDI keemilisi juuksevärve tootvate kosmeetikatööstuste esindajatega kokkuleppe, et kui juuksevärvi koguses kuni PPD sisaldus kuni 6%, siis on lubatud, et see ei pea olema kajastatud juuksevärvi pakendil. Sellele eelnes kindlasti hulk katseid – kosmeetikatööstuse poolt. Ja võib arvata, et meeletutes inimtundides lobistamist siin ja seal. Kosmeetikatööstus sai, mida tahtis ning FDI sai ka linnukese kirja, sest oli sätestatud mingi normatiiv. Tegelikkuses ei ole 6% mingi püha näitaja. Igatahes meenutab asjade selline käik vägagi aspartaamitootjate ja vist ka FDI käitumist ajal, mil lepiti kokku selles, et aspartaam on väfa vahva ja tore aine toitudes kasutamiseks, ja aspartaami praegust võidukäiku toiduainetööstuses.
Ma ei tea, kuidas on lugu Euroopa Liiduga, aga ma hea meelega loeksin seda teksti, kus on kirjeldatud tarkade meeste kogu, katseid ja vastuvõetud otsust PPD ohutusest 6 mahuprotsendi ulatuses.
Ma palun Catherine’i, et ta saadaks mulle selle USA ja FDI teksti ja refereerin siis siia ka.

Ühesõnaga – kõik ei ole kuld, mis hiilgab ja kõik ei ole Tõde, mis meediakanalitest välja paiskub. Lugege, uurige, kahelge ja küsige. Sellest saavad paljud asjad selgemaks.

See siin ei ole ka lõplik tõde. Need on minu isiklikud seisukohavõtud minu teadmiste ja kogemuste valguses. Aga mina ei ole spetsialist, saati siis veel “musta henna” spetsialist.

Advertisements

1 kommentaar

  1. Reti Üpraus said,

    jaanuar 21, 2013 kell 5:01 p.l.

    Väga armas lugemine ja vajalik. Kas autoril on olemas kogemust firma Herbal Time tootega, selline kreemjas pasta. Jään ootama.
    Reti


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: