See ei ole henna

Mul läks vahepeal juba meelest ära, et tuleks veel üks hoiatus postitada. Täna netiavarusi kammides leidsin ühe blogisissekande, kus oli tõenäoliselt juttu sellest tootest.

Ärge palun ostke seda oma lastele! Ja endale ka mitte. Raamat on täitsa informatiivne, aga selle pastaga ei sobi teha muud, kui minema visata. Ma isegi ei tea, millise jäätmesordi alla see käima peaks. Ostke oma lastele näpuvärve või mingeid muid veeslahustuvaid kehavärve, aga sellist sodi ei tohi ei oma lapsele, sõbrale, lemmikloomale ega ka endale peale panna.

MITTE ÜKSKI jaekaubandusest ostetud/müügil olev valmis hennapasta ei ole ohutu. Kõik valmispastad, mida new-age‘i poekesed müüvad ning seesama raamatuga kaasasolev, on jama ning võib olla ohtlik. Kui need pastad on toodetud Läänes, siis on seal üldjuhul sees sama palju keemiat kui misiganes juuksevärvis. Ja väga sageli need ongi ainult keemia. Kui pasta on Made in China või Indias tehtud, siis ei tea tegelikult mitte keegi, mis jama sinna sisse pandud on. Te olete õnnega koos, kui seal üldse mingid lisaained karbil kirjas on. Aga sageli on need siis sellised, millest arvatakse, et Lääne inimene eeldab ootab ja tahab, et need kirjas oleks. Teate küll – looduslik, naturaalne, 100% puhas jne…  Tavaliselt ei ole mitte midagi.

Henna ei seisa pastaks segatult toatemperatuuril värskena rohkem kui 3-4 päeva, siis on hennatanniinhape juba nii ära oksüdeerunud, et nahale suurt midagi ei jää. Ja nädala pärast ei anna sellega enam isegi juukseid värvida, sest see on vana, kõlbmatu. Aga need tuubid, mis poes müügil on – need vedelevad teinekord kuid riiulis, vitriinides otse lõõskava päikese all, lekivad, on katki või lahti… No mõelge ise!
Valmissegatud hennapasta seisab värskena ja korralikult ainult sügavkülmas. Ja seal siis umbes aasta. Pasta segatakse valmis, oodatakse ära värvusreaktsiooni käivitumine, siis lisatakse lisaained (suhkur, terbid) ja lähebki sügavkülma. Maksimaalne soojasolemise aeg enne peale kandmist on u 30 tundi. Kolmandal-neljandal soojasolemise päeval võib pasta rahumeeli juuksehennasse maha kanda. Või siis paberil harjutamiseks ära kasutada. Nahale saab sealt mingi väga lahja asja.

Henna ja kemoteraapia

Liiga hea uudis, et jagamata jätta: hennast on abi kemoteraapiaravimi Xeloda kõrvaltoimete puhul.

Xeloda on metastaatilise rinnavähi ja käärsoolevähi kemoteraapiline perapaart, mille üks võimalike kõrvaltoimeid on nn käe-jala-sündroom (Hand-Foot-Syndrome). See võib esineda kolmes eri staadiumis, millest viimase puhul on jalad nii paistes ja villis, et isegi kõige väikesem kõndimine on äärmiselt valulik. Türgi ülikooli haiglas tehtud uuringute ning vabatahtlike katsetajate kogemused kinnitavad, et hennast on just nimelt HFS puhul abi – inimesed saavad jälle kõndida ja ei ole valudes.

Türgis avastati see seos täiesti juhuslikult – hennatamine on sealses kultuuris levinud nähtus. Ühe haige Xelodat võtva naise puhul täheldati, et HFS esines küll tema jalgadel, kuid seda ei olnud kätel, mis olid – hennaga kaunistatud.

Lingid inglise keelsetele materjalidele:
Monique Doyle Spenceri leht: http://www.xelodasideeffects.blogspot.com/
Tema artikkel Boston Globe’is.
Paul Levy, Monique’i raviarsti blog:
http://runningahospital.blogspot.com/2008/08/more-on-henna.html

Türgi teadlaste uurimus: Topical henna for capecitabine induced hand-foot syndrome – Idris Yucel and Gonullu Guzin, Department of Medical Oncology, Ondokuz Mayis University Medical School, Samsun, 55139, Turkey; SpringerLink Medicine and Business Media, September 2007

Eesti keelne lühikokkuvõte:
Osta puhast hennapubrit. See peab olema henna, tavaline puhas looduslik taimne henna. See EI TOHI olla värvitu henna, “must henna” või ükskõik, milline juuksevärvi henna. Ainult PUHAS henna.
Sega pulber sooja vee ja sidrunimahlaga ning lase sel siis jahtuda.
Siis varu endale hea mitu tundi aega – kata jalad ja käed hennapastaga ning hoia seda peal – paarist tunnis aitab, kui henna võib peal olla ka üleöö. Sa võid lasta pastal kuivada ning siis panna jalga sokid ja kätte naturaalsest materjalist kindad – siis ei aja henna pudi ning Sul on mugavam olla. ÄRA PANE kättele jalgadele plastikut. Kui sa võtad Xelodat, siis ei tohi käsi-jalgu kuuma ja ummuksisse jätte, nahk peab saama hingata.
Pasta eemaldamiseks pese henna sooja veega maha ja tupsuta nahk õrnalt kuivaks. Hennaga töödeldud ala on alguses oranžikas ja hiljem pruun. Henna kaitseb nahka senikaua, kuni see on nahal näha.

***

Veel meditsiinilisi pudemeid:

Marokos kasutatakse hennat diabeetikute jalahädade puhul.
Henna aitab pügaraigi (kassihaigus), kõõma, nahalestade ja -seenhaiguste vastu. Seenevastane ravim griseofulvin võib maksale lausa kohutavalt halvasti mõjuda, henna aitab ka ja ei ruineeri tervist.

Need ei ole “teaduslikult tõestatud” andmed, laborihiirte ja Aafrika laste peal katsetatud. See on osa aastatuhandeid vanast rahvameditsiinist ja nende kaasajal elavate inimeste tähelepanekutest, kes on oma tervisega tõsiselt hädas, katsetanud sel puhul hennat ja reaalselt abi saanud.

Henna on neid aidanud ning võimalus, et henna mõjub halvasti on olemas ainult väga konkreetsete tervisehädade puhul – naftokinoonide allergia ja G6PD-defitsiit.
Tsitruselistele allergilised inimesed võivad pasta segamisel sidrunimahla asemel kasutada ka vihmavett või mõnda muud vedelikku, mis teeb hennaga segatud vee kergelt happeliseks (kodused mahlad, karkade tee).

TAAB-konverents Shrewsburys- väike meenutus

Niisiis – käisin maikuus Inglismaal Traditional Arts of the Altered Bodies konverentsil.
Esinesin kahe ettekandega – ülevaade henna-ajaloost ning teadmiste levikust Eestis, mis on osa minu magistritöös kajastatavast henna-ajaloo ülevaate-osast, ning töö teoreetilise käsitlusega otsesemalt haakuv ettekanne, mis sai pealkirjastatud kui Scripted Bodies and Bodyscripts – What? How? and maybe even Why?
Roy võttis üht-teist videosse ning mõned klipid on üleval TAABi kanalil Youtube’is. Üks hea sõber leidis need Googel’iga ringi tuhlates üles ja tuletas mulle meelde, et ma peaks need siia ka üles panema.

Hennast Eestis:

http://www.youtube.com/watch?v=Nl_CoiyXhf8

Sripted Bodies and…:
http://www.youtube.com/watch?v=ofRIT4CLcWg
http://www.youtube.com/watch?v=d324dw3dYwI

CCJ loengud:

http://www.youtube.com/watch?v=tAAH7gHl_Po
http://www.youtube.com/watch?v=UBNwNyBfna0
CCJ on u 35-40% hall, meelekohtadelt praktiliselt valjkashall ning värvib hennaga.

Siinkohal olgu ära toodud ka minu lugupidamine inimestele SA Archimedese Mobiilsusfondi, Eesti Kultuurkapitali ja Tartu Kultuurkapitali komisjonides, kes leidsid, et henna on piisavalt mitte-marginaalne ning tõsiseltvõetav teema, et sel teemal esinemisega seotud sõitu toetada. Ma olen siiralt ja südamest tänulik.

Uudised “musta henna” rindelt

Uudised on head ja halvad. ALustame heast uudisest:

Lõpuks ometi on USA ametlik meditsiin võtnud selge seisukoha PPD-“musta henna” suhtes. See on peale 1930daid, mil FDA ja kosmeetikatööstused sõlmisid nö PPD-sobingu, esimene kord, kui mingi ametlik institutsioon võtab PPD nahale kandmise suhtes seisukoha ning tõesti eristab hennat ja “musta hennat”.

Täpsemalt loe sellest artiklist.

PPD-sobing seisnes selles, et FDA (Ameerika Ravimi- ja Toiduamet) sõlmis kosmeetikatöösturitega lepingu, et kui PPD-sisaldus juuksevärvides jääb alla 6%, siis ei pea tootja vastavat hoiatust tootepakile panema ning on edaspidi kaitstud kõikide tarbija-poolsete kaebuste suhtes. Lepiti kokku üsna suvalise 6% peale, et alla selle ei ole PPD ohtlik. Ja see lepe on jõus siiani. Samal ajal on FDA võtnud väga range hoiaku selle suhtes, et naturaalset hennat ei tohi nahale kanda, sest see on ohtlik ja kontrollimatu aine ja see on jõus siiani.
2003 aastal on PPD suhtes selge seisukoha võtnud Kanada – keelustades selgelt PPD-“musta henna” ning lubades loodusliku henna.

Ja neile, kes ikka veel tahavad ja otsivad “musta hennat” ning meie soperdajate juures seda teha lasevad – palun lugege seda artiklit. Te ei pea isegi lugema – vaadake pilti. See ütleb kõik, kuigi pilt (19 a noor naine) ja tekstis kirjeldatud juhtum (9 aastane väike tüdruk) on erinevad. See on tüüpiline PPD-reaktsioon.

Kes lugeda viitsivad – mõlemas artiklis on väike ebatäpsus – kvaliteetne henna kestab peal rohkem kui paar päeva. AGA – see on alguses erkoranž, muutub u 30 tunni jooksul pruuniks ning olenevalt kohast muutub ülejärgmisel päeval kas kakao või suisa tumedaks šokolaadipruuniks. Kvaliteetne henna kestab igal juhul rohkem kui paar päeva, isegi laubal ja dekolteel.