Pakistani henna – Jamila

Pakistanis kasvatatakse hennat kahes regioonis – Punjabis ja Sindhis. Mujal Pakistanis hennat ei kasvatata. Korjed toimuvad mõlemas regioonis kaks korda aastas –  suvekorje mais-juunis ja talvekorje nvembris-detsembris. Ülikuumade suvede tõttu – 40-50C varjus – on Punjabi suvekorje henna üks kõrgeima hennatanniinhappe sisaldusega hennasid üldse. Samas on jällegi Sindhi talvekorje kõrgema hennatanniinhappe sisaldusega kui Punjabi talvekorje. Mõnel pool teevad põllumehed sügisel veel ühe vahekorje, kuid selle hennatanniinhappe sisaldus on märkimisväärselt madal.

Pakistani hennaistandustes külvatakse seemned maha ning hiljem istutatakse noored taimed  ümber suurtele põldudele, korrapärastesse ridadesse. Hennapõldusel ei kasvatata mitte midagi muud – vahel öeldakse isegi, et hennapuu on elupõline kaaslane. Hennat kasvatavad nii väike- kui suurtalunikud ning kvalitatiivset vahet sel puhul ei ole. Kvaliteedivahe tuleneb õige korjeaja tabamisest, kuivatamisest, jahvatamisest ning sõelumisest. Suurtootjatega ühinenud kasvatajate saagil on lihtsalt rangem järelvalve.
Kuigi henna on väga vähenõudlik taim, võib väga lahjas pinnases kasvav taim vajada väetamist ning väga põuastel perioodidel lisakastmist. Väetis on orgaaniline – peamiselt sõnnik – ning hennaistandused ümbritsetakse muldvallidega ning kujundatakse kergelt kausikujuliseks, et püüda taimedele võimalikult palju vihma. Peale iga lisakastmist või vihma hakkab taim sõna otseses mõttes meeletu kiirusega kasvama, mis teeb ka võimalikuks ühelt taimelt aastas kaks saaki korjata. Vihkudesse korjatud lehed kuivatatakse põllul, kvaliteetse henna tootjad teostavad siin ka korralikku järelvalvet, et vihud ei saaks liivaseks ja rämpsuseks ning riknenud lehed eemaldataks koheselt – Jamila puhul on see kontroll väga tugev. Seejärel lehed pakitakse ning kuni jahvatamiseni hoitakse neid hoolikalt kuivas ja jahedas.

Islamiusulises Pakistanis on henna kasutatamine sunnah – Prohveti poolt heakskiidetud tegevus. Naha- ja juuksehooldusele ning rituaalsele kasutamisele lisaks on hennal oluline roll ka ülipalavate suvede tõttu kuumuse leevendajana. Sealhulgas ka loomadel – Pakistani rahvusloomaks on vahel naljatamisi nimetatud eeslit ja mitte kuskil mujal maailmas ei leia nii ilusasti hennatatud eelseid nagu seal.  Hennapunaste kõrvadega, ilusa mustrilise lauba või lillelise laudjaga ringi kõpsivaid loomi võib näha nii linnades kui külades.

Jamila tootja Abid&Co on üks Pakistani henna-eksportimise pioneere – 1930datel Indias New-Dehli lähedal alguse saanud hennaäri kolis 1947. aastal Pakistani riigi tekkides Lahore’i ning veenis ja motiveeris sisserännanud põllupidajaid just hennat kasvatama. Praeguseks juhib seda pereäri juba kolmas poegade põlvkond.
Jamila henna üle teostatakse väga ranget järelvalvet – väetis, mida kasutatakse on ainult orgaaniline, kuivatusprotsessil hoitakse silm peal ning sõelumine on ülimalt korralik. Mehed, kes töötavad hennaveskis kannavad hennatolmu sissehingamise vastu maske – see on üks väheseid kohti, kus henna on tõesti kahjulik.
Hennat ei testita loomadel – ilmselt ei ole see Pakistanis lihtsalt mitte kellelgi pähe tulnud. Hennat on Pakistani aladel kasutatud ilmselt u 9 sajandist alates, mil pärslased selle taime endaga kaasa tõid. Seda kasutatakse sugupõlvede vältel nii inimestel kui loomadel. Vahel kipub mõni istandusse uitama pääsenud lehm ka hennalehti sööma ning ainus, mis temaga siis juhtub, on, et tema huuled ja koonuots on mõnda aega kergelt oranžikad – nagu oleks ta üritanud huulepulka väga kohmakalt sõra vahel hoides endale “nägu pähe” teha.
Tõsi – Jamilat testitakse enne müüki saatmist nii nahal kui juustel – aga inimeste peal. Ning mitte selleks, et näha, kasvaene katsealune läheb peast roheliseks, kaotab juuksed või läheb kärna, vaid selleks, et teada saada, kui kõrge ja ühtlane on hennatanniinhappe sisaldus selles korjes ning kui ühtlase tooni see annab.

Nimetus Jamila võeti kasutusele 1963. aastal ning see hennategijate seas legendaarne henna sai väga kiiresti ülemaailmselt tuntuks. Jamila on Märk, Henna, See. 🙂 Jamila on Punjabi henna ning The Henna Page’i hennategijate seas on suisa omamoodi hasartne sõbralik võistlus, kes saab esimesena kätte oma Jamila suvekorje tellimuse ning suudab sellest tumedaima ning püsivaima tooni välja võluda. (Jamila tootjate teine bränd kannab nime “Malika” – nii et kui te näete müügil seda hennat, siis ka see on usaldusväärne ja kindel ost.)

Jamila tähendab araabia keeles ’ilus’ ja ilmselt on see üks ilusamaid hennasid, millega tööd teha. Jamila pasta on siidine ja pehme, hennatooni nüanss on ruskjas-oranžikas (India hennadel on see näites punakas). See jääb võluvalt soe nahale ja imekena küüntele. (Laibakarva pruun, mida ma kunagi maininud olen, ei tule Jamila puhul kõne allagi…  Siiski – terpeene küüntel kasutatavale pastale lisada ei tasu.)
Jamila iseärasus on keskmisest pikem värvusreaktsiooni käivitumise aeg. Kui nt Jeemeni või Maroko henna jaoks piisab u 6 tunnist ja Rajastani omale 4-8, siis Jamila tahab seista 12-24 tundi, enne kui sellega midagi ette võtma hakata. Juustele piisab, kui seda lasta seista üleöö, nahale kandmiseks peab laskma 12 tundi seista ka peale lisavedeliku, sahhariidide ja eeterlike õlide lisamist.
nagu kõik hennad, on ka Jamila nahal esimese 24-48 tunni jooksul ülitundlik vee ja seebi suhtes, seetõttu võib peale juuste hennatamist need rahumeeli šampooniga puhtaks pesta. Juuste värvile see mõju ei avalda – juba juuksekeratiini kinnitunud hennatanniinhappe saab sealt eemale ainult kääridega – kuid šampooniga pesu aitab paremini välja loputada viimasedki purutükid ning tagab selle, et kael ja kõrvad ei ole järgmiseks hommikuks ekrsalt oranžikad (aga ka selle pärast ei tasu väga muretseda – kõrvadel, laubal ja kaelal püsib henna nahal väga halvasti ja kulub väga kiiresti maha).

Nii et – Jamila! Ole ilus! 🙂

Eestis müüb BAQ hennat Jamila Punase Kassi pood.

Advertisements

Amla

Amla (emblica officinalis) ehk amalaki õislehik või inglise keeli ka India tikker (Indian Gooseberry), kuulub piimalilleliste perekonda. Amlapuu on halli koore ja punaka puiduga ning võib kasvada kui 18m kõrguseks. Lehed asetsevad sulgroodselt, värsketel lehtedel olevad kergelt sidrunilaadne lõhn. Amla talub väga erinevaid klimaatilisi ja pinnasetingimusi, karmi kuuma ja põuda ning ka mõõdukat külma, kuid karm pakane on sellele taimele siiski liig.

Amla on väga laialdaselt kasutuses ayurveda-meditsiinis, nii seespidiselt – tasakaalustab kõiki dosha-tüüpe – kui ka välispidiselt. Amla viljad sisaldavad väga suures koguses C-vitamiini (mis on teadupärast antioksüdant ja kasulik nii sisse võttes kui peale määrides), aminohappeid ja mineraale ning see võib ka olla põhjuseks, miks rahvameditsiinis amlat noorendavaks viljaks peetakse. Kas nüüd just otseseks igavese nooruse allikaks, aga paljude vanadusest tulenevate tõbedega võideldakse amla abil küll. Toores amlamari on kergelt diureetiline, lahtistav, samas kuivatatud amla aitab aga just kõhulahtisuse korral. Amla aitab kergete igapäevaste tervisehädade nagu hingamisteede haiguste ja külmetuste puhul, aga ka selliste keeruka mure puhul nagu kireloidus pidi amla sissevõtmine hästi mõikama – pole siis ime, et amlapuu Indias head tervist ja nooruslikkust sümboliseerib. Amlalt kasutatakse peaaegu kõike – vilju, nii toorelt kui kuivatatult, seemneid, koort, lehti ja õisi.

Juustele ja nahale kasutatakse kuivatatud ja jahvatatud amlaviljade pulbrit. Naha koorimisel mõjub amla nii happekoorijana (C-vitamiin) kui ka abrasiivina (viljakoore ja seemnete tükikesed jms). Lisaks on viljal kootav, antibakteriaalne ja mikroobidevastane toime. Juuksemaskina kasutades taltsutab amla tõrksamaid lokke, mahendab lainet ja mõjub peanahale hästi, sh ka kõõmavastaselt. Indias usutakse ka, et regulaarne amla kasutamine aitab edasi lükata hallide juuste tekkimist. Amlaseemnete õli on väga tugevatoimeline niisutaja ja turgutaja. (NB! kindlasti tuleks juukseõli ostmisel vaadata, et see ei oleks mineraalõli baasil – on tootjaid, kes kasutavad baasõliks mineraalõli, aga on ka neid, kes kasutavad palmi- või mõnda muud taimset õli.)

Juustele läike, niiskuse ja pehmuse saamiseks:
Sega amlapulber kuumapoolse veega jogurtipaksuseks massiks ning lase 15 minutit seista, sega pasta veelkord läbi ja kanna juustele. Hoia peas u 5 minutit ja loputa välja.
Mõjub hästi lendlevate juuste vastu, pehmendavalt lokile ning hästi peanahale.

Juuste värvimiseks henna ja indigoga:
Amla annab hennale tumedust, kiirendab kumuleerumist ning lisab kergelt külmema tooninüansi.
Kui segada amla henna ja indigo seguga, saab tulemuseks külmemad pruunid toonid.

Nahale koorijaks:
Sega supilusikatäis amlapulbrit kuumapoolse veega, nii et tulemuseks oleks jogurtipaksune pasta. Lase sel 15 minutit seista.
Kanna pasta kergelt hõõrudes näole, kaelale ja dekolteele, lase paar minutit mõjuda ning loputa hoolikalt. Kindlasti väldi huulte- ja silmade ümbrust, kus on õrn ja tundlikum nahk. Kui tunned, et nahk kipitab, loputa pasta kohe leige veega hoolikalt maha.
Pastaga võib koorida ka keha ning jalgu.
NB! Abrasiivi ja happe koostoime on väga tugev ning mõjus ning üle pingutada sellega ei maksa. Tundliku nahaga inimesed peaksid amlat enne kindlasti väikesel nahalapil proovima.

Allikad:
http://www.hennaforhair.com/faq/amla/
http://www.hort.purdue.edu/newcrop/parmar/07.html
http://www.itmonline.org/arts/amla.htm
http://www.ayurvedic-medicines.com/herbs/amla.html
http://www.boloji.com/ayurveda/av016.htm

Senna

Senna (cassia obovata) nimetus tuleb araabia keelest – sanā – ning Euroopas tutvustasid seda taime 9. sajandil maurid. Senna võib esineda väikesekasvulise puu või põõsana, aga ka nt liaanilaadse ronitaime kujul. Sennal on ilusad jõulised kollased õied ning nii õite kui taime kuju tõttu on sennat kautatud palju haljastuses ja aianduses. Taime kasvupiirkond kattub suuresti henna omaga – Aafrika, Araabia poolsaar, India. Ajalooliselt on suur senna kavatuspiirkond olnud Egiptuse Nuubia aladel. Sarnaselt hennaga toimub aastas kaks korjet, lehed kuivatatakse päikese käes ning jahvatatakse pulbriks.

Sennat on ligikaudu 300 erinevat liiki või isegi rohkem (vaidlused ja määramised cassia liikide üle käivad veel täie hooga). Kõik sennaliigid sisaldavad palju antrakinoon- ja krüsofaanhapet ning on väga kasulikud naha ja juuste tervise säilitamiseks. Näiteks cassia obovata/cassia italica (senna), cassia angustifolia/acutifolia (India senna, aga ka aleksandria senna) ja cassia alata (tiibsenna) taimed on traditsiooniliselt olnud kasutuses  erinevate nahaseente, lestade, bakteriaalsete ning mikroobsete haiguste pidurdamiseks. Tiibsennat, milles on kõrge antrakinoon- ja krüsofaanhapete sisaldus, on kasutatud ekseemi, sügelemise ja nahapõletike raviks. Seespidiselt kasutatuna mõjub senna lahtistina (meilgi müügil olev Figura tee sisaldab sennat), kuid teatud sennaliike kasutatakse ka kulinaarias – Tai khi-lek curry nt.

Sennat on väga kaua müüdud “värvitu henna” nime all. Just eelpoolmainitud põhjustel – senna mõjub peanahale ning juustele sama hästi nagu henna, aga ei värvi tumedamaid juukseid. Väga blondidele ja pigmendivabadele hallidele juustele annab sidrunimahlaga segatud senna imekauni kuldselt blondi tooni. Sennas sisalduv krüsofaanhape annab happelises keskkonnas kuldselt kollase värvi, mis annab pigmendiga  juustele kauni läike ning värvib pigmendivabad karvad kuldselt blondiks. (Sama kuldse tooni annab näiteks rabarberijuur, samuti krüsofaanhappe tõttu.)

Senna kasutamine läike saamiseks ja juuste turgutamiseks
Sega senna soojemapoolse veega jogurtipaksuseks massiks ning lase pastal natuke seista. Kanna see siis juustele ja masseeri juuksemassi nii, et sennapasta sattuks kindlasti ka peanahale. See on nii peanahale kui karvanääpsule hea. Kata juuksed kile või vannimütsiga ning hoia sennat peas tund aega. Siis loputa pasta juustest välja ning vajadusel pese šampooniga ja lisa palsamit nagu tavaliselt. Peale kuivamist peaksid su juuksed olema raskemad, siidisemad ja läikivad. Sennat võib kasutada nii sageli kui soovi ja jaksu on, kuid kord kuus on täiesti piisav nii niisutamise kui ka läike jaoks.

Senna kasutamine kuldse tooni saamiseks:
Oma juuksed peavad olema kas vähese pigmendiga hallid või blondid.
Sega senna sidrunimahla ja soojemapoolse veega jogurtipaksuseks massiks. Kata kauss pealt kile või kaanega ning lase pastal seista u 12 tundi. Kanna pasta juustele ja masseeri juukse- ja pastamassi nii, et senna sattuks kindlasti ka peanahale. Kata juuksed kile või vannimütsiga ning hoia sennat peas 2-4 tundi. Siis loputa pasta juustest välja ning vajadusel pese šampooniga ja lisa palsamit nagu tavaliselt. Peale kuivamist on heledatel juustel kuldblond toon, juuksed on raskemad, siidisemad ja läikivad.

Senna kasutamine maasikablondi tooni saamiseks:
Oma juuksed peavad olema kas vähese pigmendiga hallid või blondid.
Sega 8 osa sennat ja 2 osa hennat sidrunimahla ja soojemapoolse veega jogurtipaksuseks massiks. Kata kauss pealt kile või kaanega ning lase pastal seista u 12 tundi. Kanna pasta juustele ja masseeri juukse- ja pastamassi nii, et senna sattuks kindlasti ka peanahale. Kata juuksed kile või vannimütsiga ning hoia segu peas 2-4 tundi. Siis loputa pasta juustest välja ning vajadusel pese šampooniga ja lisa palsamit nagu tavaliselt. Peale kuivamist on heledatel juustel ilus maasikablond toon, juuksed on raskemad, siidisemad ja läikivad.

Väike hoiatus: Rohkem ei ole alati parem. Sa ei saa sennast väga kahjustatud juustele paremat tulemust, kui hoiad pastat peas üleöö. Tund turgutamiseks ja kuni 4 tundi heledatele juustele tooni andmiseks on piisav. Rohkem ei ole lihtsalt vaja.

Allikad:
http://www.mehandi.com/hair/cassiaobovata.html
Kogutud nopped Henna for Hair foorumi arhiivist
http://www.nationmaster.com/encyclopedia/Cassia-obovata
http://chestofbooks.com/health/materia-medica-drugs/A-Manual-of-Materia-Medica-and-Pharmacology/Cassia-Obovata.html

Erinevad hennad

See on lihtsalt väike korduspeatükk, et värskendada üldisi teadmisi ja mõned nopped aja jooksul leitust.

Kui internetiavarustes ringi kolada, siis leiab henna kohta väga erinevat informatsiooni. Ning leiab ka huvitavat infot peamiselt tööstuslikelt edasimüüjatelt ja juuksevärvitootjatelt, mis teavitavad, et nende suur värvigamma on saadud erinevat sorti hennasid kasutades. Või erinevat liiki. Ja siis hakkab peale vana tuttav juttu värvitust, punasest, pruunist, rohelisest, mustast, valgest hennast. Ning seda nii juuste värvimiseks kui ka kehamaalingu hennade kohta.

Tuletame veelkord meelde henna definitsiooni: naha- ja juuksehoolduse ning nahamaalingute kontekstis on henna hennapõõsa (Lawsonia inermis) lehtedest valmistatud pulber, mis sisaldab hennatanniinhapet. Henna on alati ja ainult ühte värvi punakas või ruske pruun, maakeeli nimetatakse seda üsna spetsiifilist tooni ka “hennapunaseks”.
Mitte mingisugust muud tooni henna ei anna. Hennatanniinhape kinnitub nahas, küüntel ja juustel keratiini külge ning annab juuste oma tooni või inimese nahaga reageerides erinevates varjundites kollakas-oranžist mustjaspruunini varieeruva “hennapunase” nüansiga tooni.
Musta, sinist, rohelist, valget, värvitut või blondeerivat hennat ei ole olemas.

Hennatanniinhappe sisaldus taimes ei sõltu henna sordist või liigist. Hennat ei ole aretatud erinevatesse sortidesse – see ei ole majanduslikult mõttekas. Nii nagu merlot või cabernet sauvignon on alati sama, nii on seda ka henna. Erinevus tuleb, sarnaselt nendele viinamarjasortidele, geograafilisest paiknemisest ning selle korje kasvamisele ja töötlemisele osaks saanud tingimustest – pinnas, klimaatilised iseärasused, korje kuivatustingimused jne. Henna tahab kuuma ja kuiva – mida kuumem ja kuivem on olnud korje-eelne aeg, seda kõrgem on lehtede hennatanniinhappe sisaldus ning kvaliteetsem saab hennapulber. Ka üks hennakasvataja või -tootja ei saa aastast aastasse mitte kunagi täpselt samasuguse kvaliteediga hennat.

Hennakorje jagatakse lehe hennatanniinhappe sisalduse järgi – kõige suurema hennatanniinhappe sisaldusega on okste tipulehed ning kõige madalamaga suured ja oksa vanimad lehed.
Kasutamise järgi võiks korje kvaliteedi järgi jagada nii:

  • Oluliste puhkude nahamaalinguteks tippkvaliteedi henna (väga erilised sündmused – pulmad, Eid, Dewali); kõige kõrgem hennatanniinhappe sisaldus, väga korralikult väga peeneks sõelutud. Creme de la creme. Selle henna puhul kasutatakse määratlust “pulma” (bridal) või BAQ (body art quality). Kui Sa oled proff või teed hennat raha eest, siis alla selle henna kasutada oleks… äärmiselt ebaprofessionaalne.
  • Kvaliteetne henna argisemateks puhkudeks naha kaunistamiseks, hooldamiseks ning küünte-juuste värvimiseks; kõrge hennatanniinhappe sisaldusega lehed, kvaliteetne sõelutus, kuid pulber ei ole nii puuderpeen nagu BAQ oma. Ka seda hennat müüakse sageli mehndi-hennana, kuid selliseks kasutamiseks tuleb pulber kindlasti korralikult läbi sõeluda – säästab närve ja ennetab hallide juuste tekkimist.
  • Hea henna igapäevaseks juukse- ja nahahoolduseks. Juuste värvimise puhul on oluline üle keskmise kõrge hennatanniinhappse sisaldus, sõelutusele suurt rõhku ei panna. Pulber võib anda imehea värvi, kuid olla sama sõelutud nagu pihutäis huumust kompstihunniku alumistest kihtidest, sisaldades lisaks rootsudele ka liiva jms.
  • Ja alati leiab hennat, mis ei kõlba tegelikult mitte kuskile – nagu nimetas seda CCJ: sel puudub värv ja sõelutuse osas on see võrdne kallima klassi kassiliivaga.

Erinevate päritolumaade hennatooni erinevus tuleb peamiselt välja küüntel ja nahal, juustel on tonaalsuse erinevus üldiselt tõesti väga väike. Treenimata silmale pea märkamatu. Kuid leidub hennasid ja korjeid, mis annavad eriliselt punase tooni (CCJ Punjabi Prime), kumuleeruvad kiiresti (Jamila), katavad teistest paremini ja ühtlasemalt halli (Jeemeni henna) jne.
Jamila on hennadest nahal kõige punakam ja Rajastani henna kõige külmem pruun.
Pastana on Jamila siidine, peen ja vajab naukene lisasahhariide. Rajastani henna on reeglina väga sahhariididerikas, pasta on natukene kleepjas ja isegi tatine. Juuste puhul on mitmed täheldanud, et Rajastani henna annab peale ühekordset läbikülmutamist palju kirkama ja intensiivsemalt punase tooni.
Tooni tumedus ja püsivus nahal oleneb pasta kvaliteedist, pealhoitud ajast, nii välisest kui ka kehatemperatuurist ja inimese naha pH tasemest. Lisaks muidugi naha eel- ja järelhooldus.
Kehva kvaliteediga henna või aeguma hakkav pasta kulub nahalt maha nn kaelkirjakuefektiga – pilt läheb lapiliseks ja kulub siis väga ruttu ja ebaühtlaselt maha.

Kommertsteadaanne – senna, amla ja indigo nüüd olemas! Punase Kassi pood avatud. :)

On hea meel teatada, et nüüd (lõpuks ometi!) on kvaliteetne senna ja indigo (meil müüakse seda seni basma nime all) ka Eesti olemas. Lisaks amla!

Vaata Punase Kassi poodi. Põhjalikumad tekstid lähipäevil!

« Older entries