Pakistani henna – Jamila

Pakistanis kasvatatakse hennat kahes regioonis – Punjabis ja Sindhis. Mujal Pakistanis hennat ei kasvatata. Korjed toimuvad mõlemas regioonis kaks korda aastas –  suvekorje mais-juunis ja talvekorje nvembris-detsembris. Ülikuumade suvede tõttu – 40-50C varjus – on Punjabi suvekorje henna üks kõrgeima hennatanniinhappe sisaldusega hennasid üldse. Samas on jällegi Sindhi talvekorje kõrgema hennatanniinhappe sisaldusega kui Punjabi talvekorje. Mõnel pool teevad põllumehed sügisel veel ühe vahekorje, kuid selle hennatanniinhappe sisaldus on märkimisväärselt madal.

Pakistani hennaistandustes külvatakse seemned maha ning hiljem istutatakse noored taimed  ümber suurtele põldudele, korrapärastesse ridadesse. Hennapõldusel ei kasvatata mitte midagi muud – vahel öeldakse isegi, et hennapuu on elupõline kaaslane. Hennat kasvatavad nii väike- kui suurtalunikud ning kvalitatiivset vahet sel puhul ei ole. Kvaliteedivahe tuleneb õige korjeaja tabamisest, kuivatamisest, jahvatamisest ning sõelumisest. Suurtootjatega ühinenud kasvatajate saagil on lihtsalt rangem järelvalve.
Kuigi henna on väga vähenõudlik taim, võib väga lahjas pinnases kasvav taim vajada väetamist ning väga põuastel perioodidel lisakastmist. Väetis on orgaaniline – peamiselt sõnnik – ning hennaistandused ümbritsetakse muldvallidega ning kujundatakse kergelt kausikujuliseks, et püüda taimedele võimalikult palju vihma. Peale iga lisakastmist või vihma hakkab taim sõna otseses mõttes meeletu kiirusega kasvama, mis teeb ka võimalikuks ühelt taimelt aastas kaks saaki korjata. Vihkudesse korjatud lehed kuivatatakse põllul, kvaliteetse henna tootjad teostavad siin ka korralikku järelvalvet, et vihud ei saaks liivaseks ja rämpsuseks ning riknenud lehed eemaldataks koheselt – Jamila puhul on see kontroll väga tugev. Seejärel lehed pakitakse ning kuni jahvatamiseni hoitakse neid hoolikalt kuivas ja jahedas.

Islamiusulises Pakistanis on henna kasutatamine sunnah – Prohveti poolt heakskiidetud tegevus. Naha- ja juuksehooldusele ning rituaalsele kasutamisele lisaks on hennal oluline roll ka ülipalavate suvede tõttu kuumuse leevendajana. Sealhulgas ka loomadel – Pakistani rahvusloomaks on vahel naljatamisi nimetatud eeslit ja mitte kuskil mujal maailmas ei leia nii ilusasti hennatatud eelseid nagu seal.  Hennapunaste kõrvadega, ilusa mustrilise lauba või lillelise laudjaga ringi kõpsivaid loomi võib näha nii linnades kui külades.

Jamila tootja Abid&Co on üks Pakistani henna-eksportimise pioneere – 1930datel Indias New-Dehli lähedal alguse saanud hennaäri kolis 1947. aastal Pakistani riigi tekkides Lahore’i ning veenis ja motiveeris sisserännanud põllupidajaid just hennat kasvatama. Praeguseks juhib seda pereäri juba kolmas poegade põlvkond.
Jamila henna üle teostatakse väga ranget järelvalvet – väetis, mida kasutatakse on ainult orgaaniline, kuivatusprotsessil hoitakse silm peal ning sõelumine on ülimalt korralik. Mehed, kes töötavad hennaveskis kannavad hennatolmu sissehingamise vastu maske – see on üks väheseid kohti, kus henna on tõesti kahjulik.
Hennat ei testita loomadel – ilmselt ei ole see Pakistanis lihtsalt mitte kellelgi pähe tulnud. Hennat on Pakistani aladel kasutatud ilmselt u 9 sajandist alates, mil pärslased selle taime endaga kaasa tõid. Seda kasutatakse sugupõlvede vältel nii inimestel kui loomadel. Vahel kipub mõni istandusse uitama pääsenud lehm ka hennalehti sööma ning ainus, mis temaga siis juhtub, on, et tema huuled ja koonuots on mõnda aega kergelt oranžikad – nagu oleks ta üritanud huulepulka väga kohmakalt sõra vahel hoides endale “nägu pähe” teha.
Tõsi – Jamilat testitakse enne müüki saatmist nii nahal kui juustel – aga inimeste peal. Ning mitte selleks, et näha, kasvaene katsealune läheb peast roheliseks, kaotab juuksed või läheb kärna, vaid selleks, et teada saada, kui kõrge ja ühtlane on hennatanniinhappe sisaldus selles korjes ning kui ühtlase tooni see annab.

Nimetus Jamila võeti kasutusele 1963. aastal ning see hennategijate seas legendaarne henna sai väga kiiresti ülemaailmselt tuntuks. Jamila on Märk, Henna, See. 🙂 Jamila on Punjabi henna ning The Henna Page’i hennategijate seas on suisa omamoodi hasartne sõbralik võistlus, kes saab esimesena kätte oma Jamila suvekorje tellimuse ning suudab sellest tumedaima ning püsivaima tooni välja võluda. (Jamila tootjate teine bränd kannab nime “Malika” – nii et kui te näete müügil seda hennat, siis ka see on usaldusväärne ja kindel ost.)

Jamila tähendab araabia keeles ‘ilus’ ja ilmselt on see üks ilusamaid hennasid, millega tööd teha. Jamila pasta on siidine ja pehme, hennatooni nüanss on ruskjas-oranžikas (India hennadel on see näites punakas). See jääb võluvalt soe nahale ja imekena küüntele. (Laibakarva pruun, mida ma kunagi maininud olen, ei tule Jamila puhul kõne allagi…  Siiski – terpeene küüntel kasutatavale pastale lisada ei tasu.)
Jamila iseärasus on keskmisest pikem värvusreaktsiooni käivitumise aeg. Kui nt Jeemeni või Maroko henna jaoks piisab u 6 tunnist ja Rajastani omale 4-8, siis Jamila tahab seista 12-24 tundi, enne kui sellega midagi ette võtma hakata. Juustele piisab, kui seda lasta seista üleöö, nahale kandmiseks peab laskma 12 tundi seista ka peale lisavedeliku, sahhariidide ja eeterlike õlide lisamist.
nagu kõik hennad, on ka Jamila nahal esimese 24-48 tunni jooksul ülitundlik vee ja seebi suhtes, seetõttu võib peale juuste hennatamist need rahumeeli šampooniga puhtaks pesta. Juuste värvile see mõju ei avalda – juba juuksekeratiini kinnitunud hennatanniinhappe saab sealt eemale ainult kääridega – kuid šampooniga pesu aitab paremini välja loputada viimasedki purutükid ning tagab selle, et kael ja kõrvad ei ole järgmiseks hommikuks ekrsalt oranžikad (aga ka selle pärast ei tasu väga muretseda – kõrvadel, laubal ja kaelal püsib henna nahal väga halvasti ja kulub väga kiiresti maha).

Nii et – Jamila! Ole ilus! 🙂

Eestis müüb BAQ hennat Jamila Punase Kassi pood.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: