Tulsi – taimeriigi kuninganna

Tulsi, India püha basiilik on ilmselt kõige püham taim Indias. Itaaliast pärineva pesto-basiilikuga on tulsi suguluses küll ning  mõlemaid on vahel nimetatud ka taimeriigi kuningannaks.
Taim kasvab mitmel pool Vana Maailma troopilises vööndis, nii metsikult kui kultuurtaimena. India püha basiilik võib kasvada kuni 90 cm kõrguseks ning annab lõpuks tugeva puitunud varre, mida kasutatakse ka ehete nikerdamiseks. Lehed on kuni 5cm pikkused, kergelt sakilise servaga, varretipus on lillakad õied. Indias on enam levinud kaks tulsi liiki – roheliseleheline Sri ehk Lakšmi tulsi ja lillakas-roheliste lehtedega Krišna tulsi. Kultuurtaimena kasvatatakse tulsit nii religioossetel kui ka meditsiinilistel põhjustel – ayruveda traditsioonis on tulsi üks olulisemaid taimi.

Indias austatakse tulsit juba enam kui 5000 aastat – see on taim mis jahutab ning ravib keha, vaimu ja meelt. Taime karge ja värskendav lõhn mõjub ergastavalt – teeb vaimu selgeks ja meele virgeks ning kaitseb keha. Taim sisaldab rikkalikult antioksüdante, on antibakteriaalse ja viirusevastase toimega. Tulsit peetakse ka adaptogeeniks, mis aitab organismil paremini stressiga toime tulla, tasakaalustab keha ning tugevdab immunsüsteemi. Oma kõikide omaduste tõttu on tulsit nimetatud ka elueliksiiriks, mis pikendab eluiga ja toimiv noorendavalt.

Tulsi on ka religioosselt sümboolne taim, mis kasvab templite juures ning võimalusel kasvatab iga pere seda taime ka oma aias, kasvõi potis kui muul moel poel võimalik. Sageli on pott aga pigem väikesemõõduline konteinerilaadne postament, mida kaunistavad jumaluste kujud ja näod ning ühe taime asemel on tagaaeda loodud tulsi-van või tulsirindvan – väike  basiilikusalu. Tulsi kohalolu on omamoodi religioosse pühendumuse sümbol. Nii tähtis on hoida enda ja oma kodu läheduses taime, mille nimi tähendab ka ‘võrreldamatu’ – selle taime olemasoluta ei ole kodu täiuslik ja valmis. (Puhtpraktiliselt – tulsi aias hoidvat majast eemale ka sääski ja kärbseid.)

Kui keegi teist peaks sattuma Varanasi, siis sealne Manas Mandir on tempel, kus tulsit austatavat võrdväärselt jumalustega – tulsi on naine. Ning kuigi tulsi ei ole jumalus, on see taim, millel on jumalustega eriline suhe. Jumal Višnu austajad hoiavad ning ülistavad tulsit, sest tulsileht olevat Višnule eriti meeltmööda olnud, ohvriandidest eelistvat Višnu tulsit kõigele muule. Tulsi Vivah’ nimelisel tseremoonial toimub tulsi ja Višnu abielu, kuukalendri järgi on see Kartika lõpus – kaheksanda kuu ajal, mil Indias peetakse suurem osa pulmadest. Tulsi puitunud varrest tehtud mala-keed või palvehelmed on nõutud nii usklike hulgas kui ka müügilettidel populaarsete religioossete suveniiridena templite ümbrustes.

Tugevalõhnaline tulsi aitab hingamisteede hädade puhul. Sel usutakse olevat ka üldine õhkupuhastav toime – nii kasvava taimena kui ka õlina aroomilambis, nii sise- kui ka välistingimustes. Lisaks peletab tulsi karge lõhn ka kärbseid, sääki ja muid tüütuid putukaid.
Tulsi-auru soovitatakse teha aknelisele näonahale ning probleemsele kehanahale suisa tulsivanni. Lisaks põletikuvastasele ja üldtoniseerivale toimele peetakse tulsit ka mürkeväljutavaks.
Juuksemaski lisatud tulsi toimib kõõmavastaselt, toniseerib ja tasakaalustab peanahka. Sageli soovitatakse tulsit kasutada ka kuiva ja kestendamisele kalduva peanaha puhul.

Advertisements