Juuste värvimisest sünteetiliste värvidega

Mõnda aega tagasi refereeriti meie ajakirjanduses uudist, kus keegi Inglismaal elav naine sai tõsise allergilise reaktsiooni juuksevärvile: Delfi, Elu24 ja originaallugu. Naine püüdis oma pead tumedaks (või mustaks) värvida, ta tegi allergiatesti (ja paljud teevad seda, aga sellest ei ole alati abi) ning värvitootja rõhutas, et selliseid reaktsioone juhtub VÄGA harva. Mida sellistel puhkudel millegi pärast ei mainita, on see, et PPD allergiline reaktsioon on enamustel juhtudel hilinenud ülitundlikkuse reaktsioon – 24-tunnisest ooteajast on kasu väga vähe või üldse mitte, kui ärritusnähud ilmnevad 4-10 päeva pärast. PPD ei anna – nii palju kui mina lugenud olen – mitte kunagi kohest ärritusreaktsiooni. Lisaks on see kumuleeruv allergeen – inimene võib väga pikka aega ärritajat taluda, aga kui see siis ühel hetkel allergiana välja lööb, on lood juba väga-väga pahad. Ja kui korra on esinenud juuksevärvile allergilist või ärritusreaktsiooni – villid peas, punetus juuksepiiril, kestendavad koorikulised laigud juustes, mis leemendavad ja ei taha paraneda – siis oleks ülimalt mõistlik sünteetilistest juuksevärvidest loobuda. Või kui juuksed peale värvimist väga lahti tulevad – see võiks ju panna mõtlema. Ja ei ole tegelikult väga vahet, kas pea läks kärna salongi- või koduse värvimise peale. Põhilised värvi andvad toimeained on ikka samad, neist peamine PPD.

Ja täna võib tarbija24.ee loost lugeda, et juuksevärvide koostis on tegelikult üks üsna läbiuurimata maa. Seda, et PPD on paadivärvides keelatud olnud, ma ei teadnud ning miks peaks seda sisaldama koerašampoonid, sellest ma ka aru ei saa… Paraühendid on need ained – minu kui cosmo-keemiku arusaamist mööda – mis kinnituvad keratiini ning annavad oksüdeerudes vajaminema, reeglina tumeda tooni – pruunid ja mustad toonid peaksid kõikd PPD põhised olema. Ei ole kuulda või lugeda olnud, et keegi sünteetikavallas midagi muud leiutanud oleks. Või kui ka on, siis vähemasti ei ole see massidele mõeldud värvidesse jõudnud. Ja nii värvivad tõenäoliselt kõik sünteetilised brünetid end ikka PPDga rõõmsalt edasi.  Henna juustele. Henna käsiraamat. annab PPD kasutusloost päris kena ülevaate.

Ma olen hennaga tegelenud nüüdseks üle 6 aasta ning kui ma järele mõtlen, siis – vähemalt paar korda aastas võib maakeelsest meediast lugeda selliseid ‘pea-läks-paistesse’ laadi lugusid. Inglise keeles esineb neid kordi enam. Ja minu meelest – see ei ole väga harv ja vähene. Kui ma Catherine’ile mõned aastad tagasi PPD-‘musta henna’ loo tõlkisin, siis oli PPD-allergiliste inimeste protsent u 12-14%, nüüdseks räägitakse juba 16% või enamast. Seda on päris palju ning see näitaja kasvab.  Minu sõbrad vahel naeravad, et minuga on keeruline avalikus kohas olla, sest emosid ja goote nähes muutuvat mu nägu haledalt virilaks – nende valdavalt väga õnnetus olukorras juukseid ja kehvas seisus nahka nähes on minu meelest kaastundeks ka sügav põhjus. Ja vesinikblondiinid teevad lihtsalt meele kurvaks, sest reeglina on nende juuksed ikka täiesti vapustavalt kehvas olukorras – miks peab inimene end ise nii retsima?  See on ju su oma keha, mida nii vääritult kohtled, see oled sina ise… Miks peaks enda vastu nii rumalalt julm olema?

Ach, läksin emotsionaalseks jälle.

Ning et olla poliitkorrektne – minu äärmine vastumeelsus PPD suhtes on minu sügavalt isiklik seisukoht ning kuigi ei ole otseseid tõendeid selle kohta, et PPD ja vähi vms vahel oleks seos, siis – vastavaid uuringuid ei ole ka väga tehtud. Ka teaduses on tulemuste ja tulemuste esitamise osas vaks vahet, kas otsitakse seost või ei otsida, kas pole? Samas ma tunnistan, et ma ei ole keemias nii pädev, et meeletut uurimustööd teha ning minu vaateid on kujundanud refereerivad artiklid.
Aga – kui ma leian kuskilt mõne PPD-‘musta henna’ tegija, siis olen ma põhimõtteliselt kuri ja tekitan palju tüli. PPD’d on lubatud teatud regulatsioonidega kasutada juustel, aga selle kasutamine inimnahal on paljudes maades keelatud. Ning tegelikult peaks PPD-värvide kasutamine nahal olema keelatud igal pool. Viimased uudised Abu Dhabi kandist teevad ainult rõõmu – kui salongist leitakse sünteetiliste lisanditega nn ‘henna’, siis pannakse see pood lihtsalt kinni. Lisaväärtustena võib salongiomanik kaotada oma äritegevuslitsentsi ja edaspidise tegutsemisloa. Nii peaks see olema igal pool. Kuigi ‘mustast hennast’ on ka meil olnud juttu juba üle 2 aasta, siis vist veel eelmise aasta Ilu Sõnumi messil olevat pakutud ‘musta hennat’, päris maineka asutuse poolt. Kuna minu info on kaudne ja tõendeid ei ole, siis ma ei saa nimesid nimetada.

Advertisements

1 kommentaar

  1. Katrin said,

    juuni 24, 2010 kell 9:26 p.l.

    Ja tõeliselt hea uudis on see: http://www.tarbija24.ee/?id=277639&com=1
    Nüüdsest saavad juuksevärvid ka hoiatuse. Kuigi vaieldav on nüüd see koht, et mis siis on ohtlik ja mis ei… Seesinane siiani ohutuks loetud 6% on ajalooliste andmete põhjal ka üsna laest võetud arv, millega FDA ja kosmeetikatööstuse esindajad leppisid toote “ohutuses” kokku… Aga loodame parimat. Eks ajad on ka natukene teised ja arenguid toimunud.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: