Erinevad hennad Hennaserai näitel

Midagi, mida olen tahtnud juba pikka aega kirja panna – Hennaserais müüdavatest erinevatest hennadest, mida praeguse seisuga on neli – Jamila, Caliana, Rajastani BAQ ja Rajastani henna juustele. Ja natukene hennade erinevusest üldse.

Väga kaua arvati, et henna on alati henna, alati ühesugune. Eriti levinud oli see arvamus nn Läänes ja selline arvamus on – minu meelest kahjuks – üsna levinud siiani.
Tegelikult on hennakasvatajad ja tootjad henna ammu kvaliteedi järgi sortideks jaganud: on juuksehenna (u 95% kogutoodanugust) ja nahamaalingute-henna (u 5% saagist). Viimase puhul ei ole oluline mitte ainult kordades kõrgem värvisisaldus, vaid ka sõelutus – hea hennapulber on teinekord 2-3 korda läbi sõelutud, et see oleks puhas ja võimaldaks peente mustrite nahale kandmist. Mis tähendab seda, et pea pool või isegi enam pulbrist läheb… ilmselt juuksehennasse tagasi. See seletab ka BAQ henna hinna.

Umbes 10 aastat on sellest, kui sai selgeks – erinevate piirkondade (Maroko, India, Pakistan, Jeemen jne) hennad käituvad erinevalt. Neil on erinev värvusreaktsiooni käivitumise aeg, viskoossus, nad annavad nahal ja küüntel erinevaid värvinüansse, kuigi juustel on põhitoon üsna sama. Samuti on erinev hennade kumulatsioon. Seda seletati pinnase ja kliima erisustega.

Nüüd aga teame me, et iga aastakäigu henna on erinev. Ühelt ja samalt tootjalt ei saa isegi ühes aastas erinevate tellimustega samasugust hennat. Esiteks on need reeglina erinevatelt põldudelt, teiseks – hennat korjatakse kaks korda aastas. Pikka aega arvati, et suvekorje henna on parem kui talvekorje oma. Jah, sageli on, aga mitte alati.
Väga mõistlik soovitus – kui sa leiad henna, mis on hea ja mis sulle väga meeldib, siis osta seda varuks. Ei maksa loota, et järgmise aasta oma on värskem ja parem. Henna seisab toas kenasti 3 aastat, kui ei saa niiskust ja ei vedele otse päikese käes. Külmkapis säilib see isegi 4-5 aastat. Vananedes hakkab henna värvisisaldus lihtsalt vähenema, midagi muud hullu ei juhtu. Ja uue aasta värske korje võib olla sama hea, võib olla veel parem, aga võib ka juhtuda, et saak ikaldub ja head hennat tuleb tükk aega oodata.

Kõik hennad on nahal esimese 24-48 tunni jooksul ülitundlikud vee ja seebi suhtes. Seega peab oma hennamaalingut esimesed 48 tundi vee ja seebi eest kaitsma, kuid peale juuste hennatamist võib need rahumeeli šampooniga puhtaks pesta. Juuste värvile pesu mõju ei avalda, kuid šampooniga pesu aitab paremini välja loputada viimasedki hennapulbri jäägid ning tagab selle, et kael ja kõrvad ei ole järgmiseks hommikuks ekrsalt oranžikad (aga ka selle pärast ei tasu väga muretseda – kõrvadel, laubal ja kaelal püsib henna nahal väga halvasti ja kulub väga kiiresti maha).
Kõik hennad – erinevate tootjate, aastate, korjete ja pakendamisseeriate omad – on erinevad, nii korjeaasta kui ka saadetisena. Pisut erinev on nii värvisisaldus kui ka näiteks värvusreaktsiooni käivitumise aeg, konsistents ning ka lisasahhariidide või vedeliku vajadus.

Jamila on Pakistani henna, mille tootja Abid&Co on üks Pakistani henna-eksportimise pioneere.
Abid&Co kasvandustes teostatakse henna üle väga ranget järelvalvet – väetis, mida kasutatakse on ainult orgaaniline, kuivatusprotsessil hoitakse silm peal ning sõelumine on ülimalt korralik.
Jamilat testitakse enne müüki saatmist nii nahal kui juustel, kuid mitte loomade vaid inimeste peal.
Jamila tähendab araabia keeles ‘ilus’ ja võib öelda, et see on nii hennamaalingute tegemiseks kui ka juuste värvimiseks väga ilusaid tulemusi andev henna. Jamila pasta on siidine ja pehme, hennatoon on kergelt punaka nüansiga. See jääb võluvalt soe nahale ja imekena küüntele.
Jamila üks iseloomulik tunnus on pikaldane värvusreaktsiooni käivitumine. Jamila peaks pastana seisma 21C temperatuuri juures 12 tundi, enne kui sellega värvida tasuks. Juustele piisab, kui seda lasta seista üleöö, nahale kandmiseks peab laskma 12 tundi seista ka peale lisavedeliku, sahhariidide ja eeterlike õlide lisamist.

Caliana on samuti Pakistani henna ning pärineb Abid&Co hennaistuandustest. Kuna Abid&Co tootab ainult kahte nimetust hennat – Jamila BAQ ja Malika juuksekvaliteediga – siis on kogu BAQ toodang pakitud Jamila-nimetusega fooliumpakendisse. Äriliselt ei saa ma öelda, et Caliana on Jamila, aga see on sama piirkonna ja samade põldude henna, kust Jamila tuleb, samuti on see kolmekordselt läbi sõelutud, äärmiselt puhas pulber. Caliana oli meie (pime)eritellimus – meil oli võimalus saada väga head hennat ja võimalus saada midagi kaunis keskpärast. Meil vedas- Caliana on väga hea henna. 🙂
Caliana on 2010. aasta suvekorje BAQ henna, kõrge värvisisalduse, peene sõelutuse ja pastana hea kreemja konsistentsiga henna. Oma käitumiselt on see 2010 aasta Jamilale üsna sarnane, pisut vähem äkiline ehk.

Rajastani BAQ on India henna, nagu nimigi ütleb tuleb see Rajastani piirkonna kasvandustest. Praegu laos olev henna on vähem veniv (stringy) kui Rajastani hennad seda muidu on. Värvusreaktsiooni käivitumise aeg on umbes 6 tundi 21C juures. Päris palju on kasutajaid, kes kinnitavad, et Rajastani henna jääb juustel särtsakam punane ning eriti vingelt punase tulemuse saab, kui see henna korralikult terpida ja siis läbi külmutada. Samas – see ei ole kõigil nii, millest see oleneb, ma ei tea. Mina saan läbikülmutatud ja korralikult terbitud, mõningase nelgilisandiga Rajastaniga väga vinged leekivpunased juuksed. Nahal on Rajastani tooninüanss natuke teisem, minu meelest külmem ja pruunim, küüntel samuti.

Rajastani juuksehenna on kõrgema kvaliteediga juuksehenna. Üsna kenasti puhtaks sõelutud ning annab mõnusalt särtsaka punakas-vaskse tooni. Aga halli see henna väga hästi ei kata. Kui taimedega värvides jääb pigmenditu karv nii kui nii kirjum tavalisest, siis selle hennaga on vahe eriti tuntav. Samas on see sobiv neile, kes tahavad pruune toone, aga kardavad henna punast – väiksem värvisisaldus peaks tagama selle, et hennapunane ei ole väga intensiivne.
Seda hennat ma nahal katsetanud ei ole, aga huvi pärast võiks proovida, siis tuleks värvivahe kenasti välja. Kui tehtud saab, lisan pildi.

Hennaserai juuksestuudio Tallinnas

Kuuldused selle blogi kurvast lõpust on enneaegsed ja tugevalt liialdatud.  Mul on kirjutamistes küll pikem vahe jäänud, aga algav aasta toob palju muudatusi.

Kõigepealt alustame aastat kokkusaamisega ja jätkame Hennapäeva üritust:

Jätkame oma juuksestuudioga 30. jaanuaril kell 12:00-16:00 ning oleme seekord tagasi seal, kus Hennapäevad alguse said – Kamibi salongis (Sõpruse pst 2a, Tallinn).

Seekord räägime jällegi peamiselt värvimisest – henna, henndigo, senna, läiked, aga natukene ka maskidest ja segude erinevatest võimalustest. Lisaks kordame üle henna ajaloo ja hennaga värvimise põhitõed, tutvustame sennat, indigot ja teisi looduslikke aineid, mis õiges vahekorras kokku segatuna annavad kiharatele põnevaid värvivarjundeid. Huvitat infot on nii esmakordsele tulijale kui ka eelmisest hennastuudiost osavõtnute jaoks. Igale osalejale ka pisike üllatus!

Kindlasti tasub julgelt küsimusi esitada ja huvi tunda – igal osalejal on võimalus saada personaalset nõu just enda juuste värvimise-hooldamise kohta.
Kohapealt saab õpitu omal nahal järgiproovimiseks kaasa osta Hennaserai poe tooteid või neid niisama uurida.

Neile, kes tahaksid kindlasti värvida, aga veel esimesel korral nagu hästi ei julge või, kes lihtsalt eelistavad mugavust:
Plaanis on ka paar näidisvärvimist – kuna värvijaid on seekord rohkem kui üks, siis saame värvida rohkem inimesi. Kuna õige käsitlus nõuab, et henna tuleb juba eelmisel õhtul valmis segada, palume end kirja panna ja oma värvisoovid teatavaks teha otse Katrini e-posti aadressil info (ät) punanekass.ee

Kaasa:
Märkmik-pliiats, et tarkuseterad kirja panna.
Selga mugavad riided, millega saab istuda nii põrandale asetatud patjadel kui muudel pindadel.
Värvujatel – kas peale võtmiseks või vahetusriietena pluus, mis ei karda hennaplekke. Ei või iial teada…

Registreerumisest:
Oma osalemissoovist palume kindlasti endast eelnevalt märku anda e-posti aadressil info (at) punanekass.ee
Osalustasu: 10 EUR

Kohaletuleku info:
http://www.kamibi.com/

NB! Kõik värvidasoovijad peavad arvestama, et kursusetasule lisandub ka materjalikulu (oleneb juuste pikkusest ja toonist) ja värvimise teenustasu (10 EUR). Hea uudis on see, et ülejääva henna ja muu kraami saab koju viia, külmikusse pista ning ise mõne aja pärast värvivärskendust teha.

Hennakoolitus Tallinnas sel laupäeval

Parem hilja, kui mitte kunagi – siia ka kuulutus üles.

Studio 108 ja Hennaserai alustavad koostööd ning esimese üritusena pakume sel laupäeval hennakoolitust neile, kes tahavad rohkem teada henna ja teiste taimedega värvimisest.

Täpsemalt loe siit: http://www.studio108.ee/

Värvime ära kolme vapra vabatahtliku juuksed, saab natukene näppida ja proovida muid Hennaserai tooteid, räägin juustest, juuksehooldusest, taimsetest vahenditest ja vastan küsimustele.

Kohtumiseni!

Juuksekulinaaria – maski retsept ja kommentaarid

Niisiis – minu kaualubatud lemmikjuuksemaski retsept ja kommentaarid. Olen selle väga pikalt võlgu olnud.

Koostis:
4 spl lootost
1 tl bringraj’d (rohkem ei olnud lahtiselt käepärast)
1 spl brahmit
2 spl neemi
4 spl shikakaid

Hilisemalt olen pannud brahmit ja bringraj’d ka 2 spl ja neemi ära jätnud. Tulsi (1spl) oli mõnus – peanahal oli selline jahe ja lahe tunne.
Kogusest jagus poolde selga väga paksudele juustele ning see oli umbes 0,5l topisjogurti konsistentsiga.

Pasta tuli üsna sõmerjalt pudrune, juustesse kanda oli märksa kehvem kui hennat. Ja kuna juuksed olid niisked, siis see jooksis üsna kõvasti, käterätt oli kuklast lõpuks üsna märg. Hiljem olen kandnud kuivadesse ja pesemata juustesse ning siis jookseb vähem. Ka pesemata juuste puhul ei pea ma juukseid hiljem šampooniga üle pesema.

Segasin selle kõik pulbrid keedetud kuuma veega (u 70C) kokku ja siis see pasta seisis u 2-3 tundi, kuniks ma kasutamiseni jõudsin. Aja jälgimine on tegelikult väga oluline ainult nahahenna puhul ning minu kogemuse järgi on muudele pulbritele hea põhimõte – las seisab tiba kauem.
Oma juuksed pesin eelnevalt ära ja panin siis maski niisketesse juustesse, jätsin juustesse u -1-2 tunniks, aega ei vaadanud.
Lapsele panin selle maski niisama kuivadesse juustesse, pesuaine asemel, tema jaksas seda vannis hoida u 15 minutit. Laps on mul selline tumedam liivablond – värvimuutust ei olnud, pusaprobleem paranes märgatavalt ning šampooniga välja maski pesema ei pidanud.
Endal – loputasin maski väga hoolikalt välja ja ei pesnud juukseid üle. Juuksed olid peale kuivamist natukene karmimad kui tavaliselt, aga samas siidised ja libedad. Pesema pidin neid alles 4ndal päeval, mis minu jaoks oli äärmiselt üllatav.

Hiljem olen katsetanud veel amla ja reetha lisamisega. Mulle isiklikult reetha ei sobi (see ilmselt seletab ka, miks mulle Punase Kassi pulberšampoon ei istu…), aga amla lisamine (2tl) tegi juuksed märgatavalt pehmemaks.

Üldiselt on see minu lemmiksegu ning ma üritan seda umbes kord kuus teha, lisaks õlitamisele. Vahel ma vähendan brahmi ja bringraj osakaalu, sest minu muidu kaunis punane hakkas brahmi ja bringraj mõjul natukene pruunikamaks muutuma. Selline ruskem tooninüanss tuli, mis mulle väga ei meeldi.
Peamine pesuaine maskis on shikakai, lootos mõjub ka puhastajana kuid on shikakaiga võrreldes väga leebe. Shikakai annab juustele mõnusalt tugeva tunde, aga on inimesi, kes ütlevad, et see kipub kuivatama. Minu lokk ei kostnud selle peale küll ühtegi halba või metsistuvat sõna…

Seguhennadest

Ikka ja aina esile kerkivatest samadest küsimustest tulenevalt on ilmselt tarvidus teha üks pikem jutt seguhennadest. Seda, et ‘henna ei ole alati henna ei ole alati henna’ olen ma kirjutanud juba varemgi. Ühes oma esimestest postitustest, kuid seal oli põhirõhk henna määratlemisel. Nüüd siis natukene seguhennadest ehk nendest hennavärvidest, mis meil ja mujal ilmas pakkidena poodides müügil, kõigil puha ilus silt ‘Henna’ või ‘looduslik juuksevärv’ peal ning pakkidel toonilubadus nisublondist süsimustani. Ma räägin nüüd lähemalt AINULT taimsetest värvidest, mis segatakse kokku peamiselt kahest komponendist – pakis olev pulber ja kodukraanist lastud keedetud vesi. Kui pakis on veel mingeid müstilisi tuubikesi, ampullikesi, põhivärv on pastana tuubis ning seda tuleb segada mingi väga peene nimetusega ollusega teisest tuubist/kotikesest, siis on taimset komponenti seal üsna vähe. Igasugused boosterid ja spetsiaalemulsioonid lõhnavad juba kilomeetrite taha sünteetilise värvi järele.

Kui selline taimse värvi pakike osta – ning nii palju, kui mina uurinud olen, pole eriti vahet, millise tootja värv see on – siis on seal reeglina sees kindad, müts ja ÜKS pakk pulbrit.  St pulbri kujul on tegemist seguga, kuhu on sisse pandud igasuguseid asju.
Instruktsioon ehk kasutusjuhend käseb pulbri valada kaussi (tavapäraselt kreaamilisse), valada paele keev või kuum vesi, segada puulusikaga ning kanda pasta võimalikult kuumalt pähe.

Väga sageli lubavad pakil olevad kirjad, et tegemist on poolpüsivärviga, sest see ei eemalda omapigmenti, on looduslik, ei kahjusta juust ning lubatavasti saab selle 8-10 pesuga maha. See VÕIB kehtida nisublondide, senna-põhiste värvide puhul. Kui värvipulbris on sees henna ja indigo, siis lubage, ma uusmääratlen selliste värvide puhul ‘poolpüsivärvi‘ mõiste.  Pool tähendab seda, et kuuma veega segatult on tulemuseks värv, mis mingi aja jooksul – mõnel rutem, mõnel aeglasemalt – luitub. Värv kaotab sära ja õiget sügavust, mida pulbris kasutatavad taimed õige pruukimise puhul lubaksid,  ei saavutata tegelikult kunagi.  Püsi tähendab seda, et seda värvi – eriti kui henna ja/või indigo osakaal on suur, ei saa juustest täiesti kätte. Kui, siis ainult tumedamaks värvides.

Komponendid
Üks minu lemmiknäide, miks ma eelistan puhtaid pulbreid on nisublondide toonide koostis. Nisublond st ilusa kuldse läikega blondi (kui inimene on eelnevalt hele või naturaalne blond) saab happelise vedelikuga segatud sennast. Happeline vedelik võiks olla kas sidrunimahl – joomiseks paslik kangus – või kange kummelitee. Segage need KAKS asja kokku, hoidke pastat 10-12 tundi toasoojas, kandke pasta pähe ja loputage peale 2 tundi välja. Peske šampooniga üle, vajadusel palsam.  Kuldblond toon, KAKS komponenti.

Võrdluseks ühe loodusliku pakivärvi toimeainete loetelu: Algin, Hydrolyzed Wheat Protein, Buxus Chinensis, Parfum [+/- Lawsonia Inermis, Cassia Auriculata, Ramnus Frangula, Juglans Regia, Indigofera Tinctoria, Indigofera Argentea, Hibiscus Sabdariffa, Rheum Undulatum, Krameria Trianda, Coffea Arabica, Curcuma Longa, Beta Vulgaris.
Siin on väga palju ballastpulbreid, mis värvi osas ei anna midagi ning taimi, mille kasutamine nisublondi tooni saamisel küll kuidagi aidata ei saa – indigod, peedijuur, rataania, hibiskus, pähklikoor…

Või teise äärmusena näiteks süsimust värv.
Taimedest saab süsimusta siis, kui värvida juuksed eelnevalt puhta hennaga (2 tundi) ning kohe seejärel indigoga (1 tund). Hennasse läheb sidrunimahl, indigosse vesi ja võib lisada näpuotsatäie soola – maksimaalselt 5 ainet.
Välijavõte loodusliku pakivärvi toimeainetest: Algin, Hydrolyzed Wheat Protein, Buxus Chinensis (Jojoba Oil), Parfum (Fragrance) [+/- Lawsonia Inermis*, Cassia Auriculata, Ramnus Frangula, Juglans Regia, Indigofera Tinctoria, Indigofera Argentea, Hibiscus Sabdariffa, Rheum Undulatum, Krameria Trianda, Coffea Arabica, Curcuma Longa, Beta Vulgaris]

Indigo kinnitub juuksekeratiini ainult läbi hennatanniinhappe. Ilma hennata annab indigo normaalsel heledal juuksel kergelt sinaka tooni, mis luitub kiiresti. Blondeeritud pea ja vesihalli juukse värvib indigo armsalt Malviina-siniseks, kuid ka siit luitub värv maha. Henna ja indigo koos, ühes segus, annavad erineva paleti pruune toone, olenevalt vahekorrast, kuid ei anna musta. (Ja musta all me mõistame siin kõik musta – nagu must kass.)

Vedelik, aeg  ja temperatuur
Enamustel looduslikel pakivärvidel ning üldse paljudel hennadel on kaasas juhend, mis pärineb umbes aastast 1920 või midagi sinnakanti. See on aeg, kui Lääneilmas hakati väga jõuliselt reklaamima sünteetilisi juuksevärve, vähese ja ebaregulaarselt olemas oleva henna kvaliteet oli kohutavalt alla käinud ning kõik vähegi taimset päritolu värvollused sildistati hennaks, olenemata sellest, mida need siis tegelikult sisaldasid (nagu tegelikult ka praegu). Lisaks loodi sellise kasutuskirjeldusega kena pilt sellest, kui kohutavalt raske, keeruline, ebameeldiv ja isegi ohtlik (tuline hennapasta võimalikult kuumalt pähe) on henna kasutamine, seda eriti võrreldes moodsate sünteetiliste värvidega. (Ka ses osas on üldpilt üsna sama…)
Tegelikult tuleb segus olevaid pulbreid segada väga erinevalt ning neid koos segades on tulemuseks selline… tugevalt alla harju keskmise. Mitte ühegi taime potentsiaal ei tule sellises segus tegelikultvälja, samas – noh, mingi tulemus on tõesti. Lisaks on see lihtne- üks segamine, üks pasta – ja meenutab inimestele poevärve. Ilmselt mõjub see ka kuidagi veenvamalt.
Näiteks henna segada toasooja hapuka vedelikuga ning lasta siis seista – olenevalt hennast, võib värvusreaktsiooni aeg erineda: 2-12 tundi. Aga märksõnad on – leige või jahedamapoolne temperatuur, hape, aeg. Indigo seevastu tahab leiget keedetud vett ning tuleb seejärel kohe ära kasutada. Kuuma või tulise vee kasutamisel oksüdeerub indigo liiga kiiresti ning värvib selle võrra kehvemini. Igasugused õlid segus takistavad indigo kinnitumist ja värvitoimet. Pähklikoore pulber, mida paljud värvid sisaldavad ning mis tõesti annab hennale juurde hallikaspruuni tooni, tahab enne kasutamist keetmist tõmmiseks – aeglasel tulel u 6 tundi keeta. Turmeric annab veega segatult kuldse tooni ja on nahale hea, juuksekeratiini see ei kinnitu ning kuldne läge kaob 1-2 pesuga; happelise vedelikuga segatult annab see pulber aga punase tooni. Ka peet ja hibiskus annavad mingi väga pindmise läikenüansi, hibiskus hennale ja sennale vajaliku happelise keskkonna, mis samas muudab turmericu käitumist.  Kohv ei anna juustele eriti midagi, ei tooni, ega eriti ka läiget ning on juukseid, mis kohvirasvaga kokku puutudes hakkavad… ebameeldivalt lehkama.

Ja lisaks allergia teema – monokomponentsest või ühekäe sõrmede jagu komponente sisaldavast pastast on allergeeni leidmine kerge või jõukohane ettevõtmine. Samuti selle asendamine millegi sobivamaga. 10-20 toimeaine puhul on see väga aeganõudev, eeldab nende toimeainete puhtal kujul olemasolemist ning vahel ka lootusetu – ristallergiad nt.

Ja muide – võrreldav ei ole ka hind. Seguhennades või värvisegudes on päris palju ballastkraami, nii et valmispulbri odavus võib olla üsna näiline. Lisaks saab puhast sennat, hennat javähema indigosisaldusega henndigot säilitada – allesjäänud pasta tuleb panna sügavkülma ning kasutada järgmisel korral. Henndigos indigo küll ‘sureb’ kuid allesjäänud pasta toimib lahjema hennana. Juuksehennat võib sel moel sulatada ja külmutada üsna mitu korda. Valmissegude puhul seda teha ei saa – kogu pulber tuleb ära kasutada ja ülejääk minema visata.

Ma ei taha kõige sellega nüüd öelda, et looduslikud seguvärvid on halvad – ei, kindlasti mitte. Minu tutvuskonna hennatajates on väga paljud kas alustanud või oma värvimisajaloos vähemalt korra kokku puutunud ka seguvärvidega. Need on lihtsalt teistsugused värvid. Ning – need ei ole üldjuhul ka henna. Seguvärvidega saadud tulemused ei ole võrreldavad puhaste pulbrite ja vähekomponentsete segudega saavutatud toonidega.

« Older entries