Maailmapäev 28. mail Vabaduse väljakul

Toimub selline tore päev nagu Maailmapäev. Räägin hennast, teen hennat (ja hetkel olen mõlemast käest hennatatud, kinni plaasterdatud ja sõrmikud käes 😀 Pilte seina peale näidata ei saa, ma siis tegin enda peale, mida tahan piltlikult näidata).

Täpsema kava leiab siit: http://www.terveilm.net/?id=471&year=2011

Kel huvi, astuge läbi!

Advertisements

Henna kasvatamisest

Täna on küll eriti rikkalik postitamise päev – kui juba kirjutamiseks läks, saagu siis üles kõik, mis ma viimasel ajal leidnud olen.

Alljärgneva eest minu erilised tänud Mark’ile, kes oma leide lahkelt jagas. Ja Youtube’ile, mis seda võimaldas.

Henna taim kasvatatakse mõnede allikate kohaselt seemnest – seemned on imepisikesed. Pildilt võiks arvata, et tegemist on tatratera-suuruse seemnega, tegelikult on hennaseeme umbes 1/4 tatrast või veel pisem. Tavaliselt külvavad seemneid laiali linnud ning kasvatuses tähendab seemnest kasvatamine mitmekordset ümberistutamist.
Teiste allikate kohaselt kasvatatakse hennat pistoksast, nii nagu näiteks musta sõstart ning ka siis tuleb taimi mitu korda ümber istutada.

Hennataimede tagasilõikamist ja ümberistutamist näeb nende videote pealt.
Naised lõikavad tagasi nii istutatavate võrsete juured kui ka oksad. Ja vaadake KUI meeletult suur on see põld, mis niimoodi käsitsi täis istutatakse.

Siis käib üks onu tokiga ees, sorgib augud mulda, tädi pistab sinna oksad (ja tallab mõnusalt ära kõrvalrea pistoksad, aga sellest pole lugu, sest henna ON väga vintske tegelane) ning lõpuks tuleb teise tokiga teine onu, kes songib augud okstega kinni, aidates jalaga kaasa ning muuhulgas tallates ära nii kõrvalrea võrseid kui ka enda värskelt kinnimätsitud taimi. (Jaa – seda Eestis juba naljalt ei juhtu, et inimesed teevad põllutöid lumivalgtees, helekollastes või taevakarva sinistes riietes…)

Ja siit on näha, kui uskumatult tihedalt ja suurele pinnale henna on maha istutatud. Ja töö käib ikka sama moodi – üks grupp naisi valmistab võrsed ette, teised panevad need maha. (Ja lõpuks kakerdavad külakoerad mööda põldu, sest peab ju teadma, mida need inimesed seal teevad.) P.S. Juhin tähelepanu valges maikas väheke kõhukale onule, kes ilmub ekraanile klipi 30 sekundi juures – ta on otsaeest ning meelekohtadelt korralikult hall ning värvib oma juukseid hennaga. 😉

Ja siis jääb henna põllule kasvama. Nagu klippidest näha, on põldudel ka kraavikesed ning põllud asetsevad muust pinnast natukene madalamal – ikka selleks, et taimed võimalikult palju vett saaksid. Kuigi henna on vintske taim ning talub kuuma ja põuda hästi, natuke veet vajab ka tema. Väetatakse taimi üldjuhul sõnnikuga. ja nii kasvavad taimed 3-4 aastat, kuniks neist moodustub korralik võsa.
Henna korjatakse 3-aastaselt või natukene vanemalt taimelt – nooremate taimede lehtedes ei ole hennatanniinhape veel piisavalt määral moodustunud ja see henna ei värvi. Pildid henna korjamisest pärinevad The Henna Page’i kogust.
Kõigepealt lõigatakse henna koos oksadega maha, vihkudesse ja need laotakse hakkidesse päikese kätte kuivama:

Siis laotakse koorem kaamli (või eesli) selga ning veetakse töötlemispaikadesse:

Täiesti kuivanud oksad pekstakse ja tuulatakse. Mõneti meenutab see meie ajaloost teada viljakoristamise aja rehepeksu – kuivanud oksi materdatakse suurte kaigastega ja siis loobitakse oksa- ja lehepudi õhku. Moodsamal ajal on jõukamatel farmeritel ja veskiomanikel ka selline tuulamismasin:

Ja siis viiakse kuivanud lahtipekstud lehed veskisse jahvatamisele:

Need kaks etappi ning hennapilbri sõelumine on see osa hennaga töötamisest, mis ei ole tervisele hea – hennatolm hingamisteedes ja kopsudes on üsna ärritav. Nagu klippidest näha, katavad töölised nina ja suu rättidega ning üritavad tolmu osas jääda pealetuult. Arvestades sealse rahva elatustaset, ma ei usu, et neil korralikumaid respiraatoreid oleks. Varasemal ajal oli hennaveskis töötamine väga vaeste inimeste pärisosa ning töö, mida naljalt keegi teha ei tahtnud. (Arvestades, et henna oksüdeerub ka ninas ja hingamisteedes, kus ei ole väga happeline keskkond, on see mõistetav – kui ikka kogu aeg nuuskad ja köhid punakaspruuni sodi, siis…)

Loodetavasti oli see hariv ja tore lugemine ning tuhat tänu tundmatule smhenna2004 kasutajanime taha peitunud kodanikule, kes need klipid Youtube’i üles riputas!

Head uueaasta uudised

Head uut aastat kõigile!

Ja aasta hakatuseks on Hennalehel ainult häid uudiseid:
osaühingu Punane Kass abiga on nüüd Eestis olemas ja saadaval tippkvaliteedi henna –
Jamila on Eestis!

Jamila on legendaarne Pakistani päritolu henna, mis on tähelepanuväärne oma stabiilse ja läbivalt ühtlase kvaliteedi poolest nii värvi kui ka pulbri sõelutuse osas, sellele hennale võib alati kindel olla – Jamilal on alati väga hea kvaliteet nii värvi kui pulbri peenuse osas.
Meie pakume BAQ (body art quality) hennat, mis on ülimalt peeneks sõelutud, väga kõrge hennatanniinhappe sisaldusega hennapulber.
Jamila sobib nii juuste värvimiseks kui ka nahamaalinguteks.

Täpsema info leiad siit vasakust veerust “Henna müük” alt.

Jaanuari jooksul tulevad müüki ka kvaliteetsed indigo (see sama taim, mida meil siiani basma nime all müüakse), senna (mida meil mõned aastad tagasi värvitu henna nime all müüdi) ja amla pulbrid.
JÄLGIGE REKLAAMI!

Ja veel midagi kaunist:
Hennatribe’i tüdrukutelt imekaunis väike kingitus – vabakasutuamiseks ehk siis tasuta mustriraamat ning mustrite joonistamiseks, harjutamiseks ning väljamõtlemiseks sobivad vormid – käed, jalad, selg.
Lae alla, proovi, katseta. Harjuta nende mustreid või loo midagi imeilusat ise!
Ja ütle tüdrukutele aitüma! – nad on väga lahedad.

Kes soovib imekauneid pilte seinale või märkmiku kujul – The Henna Page’i 2009 aasta kalender ja kohtumisteraamat on olemas siin.

Kirjatükid portaalis www.bioneer.ee

Avaldasin portaalis www.bioneer.ee terve seeria hennateemalisi kirjutisi. Mõte oli anda hennast ülevaade, nii lai kui võimalik, inimesi siiski detailidega tapmata. Pealkirjaks sai “Henna – mis imeasi see siis on?”

Henna kui taim

Henna juustele

Henna Eestis, juustele

Henna nahahoolduses

Hennamaalingud

PPD ehk “must henna”

Henna ja kemoteraapia

Liiga hea uudis, et jagamata jätta: hennast on abi kemoteraapiaravimi Xeloda kõrvaltoimete puhul.

Xeloda on metastaatilise rinnavähi ja käärsoolevähi kemoteraapiline perapaart, mille üks võimalike kõrvaltoimeid on nn käe-jala-sündroom (Hand-Foot-Syndrome). See võib esineda kolmes eri staadiumis, millest viimase puhul on jalad nii paistes ja villis, et isegi kõige väikesem kõndimine on äärmiselt valulik. Türgi ülikooli haiglas tehtud uuringute ning vabatahtlike katsetajate kogemused kinnitavad, et hennast on just nimelt HFS puhul abi – inimesed saavad jälle kõndida ja ei ole valudes.

Türgis avastati see seos täiesti juhuslikult – hennatamine on sealses kultuuris levinud nähtus. Ühe haige Xelodat võtva naise puhul täheldati, et HFS esines küll tema jalgadel, kuid seda ei olnud kätel, mis olid – hennaga kaunistatud.

Lingid inglise keelsetele materjalidele:
Monique Doyle Spenceri leht: http://www.xelodasideeffects.blogspot.com/
Tema artikkel Boston Globe’is.
Paul Levy, Monique’i raviarsti blog:
http://runningahospital.blogspot.com/2008/08/more-on-henna.html

Türgi teadlaste uurimus: Topical henna for capecitabine induced hand-foot syndrome – Idris Yucel and Gonullu Guzin, Department of Medical Oncology, Ondokuz Mayis University Medical School, Samsun, 55139, Turkey; SpringerLink Medicine and Business Media, September 2007

Eesti keelne lühikokkuvõte:
Osta puhast hennapubrit. See peab olema henna, tavaline puhas looduslik taimne henna. See EI TOHI olla värvitu henna, “must henna” või ükskõik, milline juuksevärvi henna. Ainult PUHAS henna.
Sega pulber sooja vee ja sidrunimahlaga ning lase sel siis jahtuda.
Siis varu endale hea mitu tundi aega – kata jalad ja käed hennapastaga ning hoia seda peal – paarist tunnis aitab, kui henna võib peal olla ka üleöö. Sa võid lasta pastal kuivada ning siis panna jalga sokid ja kätte naturaalsest materjalist kindad – siis ei aja henna pudi ning Sul on mugavam olla. ÄRA PANE kättele jalgadele plastikut. Kui sa võtad Xelodat, siis ei tohi käsi-jalgu kuuma ja ummuksisse jätte, nahk peab saama hingata.
Pasta eemaldamiseks pese henna sooja veega maha ja tupsuta nahk õrnalt kuivaks. Hennaga töödeldud ala on alguses oranžikas ja hiljem pruun. Henna kaitseb nahka senikaua, kuni see on nahal näha.

***

Veel meditsiinilisi pudemeid:

Marokos kasutatakse hennat diabeetikute jalahädade puhul.
Henna aitab pügaraigi (kassihaigus), kõõma, nahalestade ja -seenhaiguste vastu. Seenevastane ravim griseofulvin võib maksale lausa kohutavalt halvasti mõjuda, henna aitab ka ja ei ruineeri tervist.

Need ei ole “teaduslikult tõestatud” andmed, laborihiirte ja Aafrika laste peal katsetatud. See on osa aastatuhandeid vanast rahvameditsiinist ja nende kaasajal elavate inimeste tähelepanekutest, kes on oma tervisega tõsiselt hädas, katsetanud sel puhul hennat ja reaalselt abi saanud.

Henna on neid aidanud ning võimalus, et henna mõjub halvasti on olemas ainult väga konkreetsete tervisehädade puhul – naftokinoonide allergia ja G6PD-defitsiit.
Tsitruselistele allergilised inimesed võivad pasta segamisel sidrunimahla asemel kasutada ka vihmavett või mõnda muud vedelikku, mis teeb hennaga segatud vee kergelt happeliseks (kodused mahlad, karkade tee).

« Older entries