Juuksekulinaaria – maski retsept ja kommentaarid

Niisiis – minu kaualubatud lemmikjuuksemaski retsept ja kommentaarid. Olen selle väga pikalt võlgu olnud.

Koostis:
4 spl lootost
1 tl bringraj’d (rohkem ei olnud lahtiselt käepärast)
1 spl brahmit
2 spl neemi
4 spl shikakaid

Hilisemalt olen pannud brahmit ja bringraj’d ka 2 spl ja neemi ära jätnud. Tulsi (1spl) oli mõnus – peanahal oli selline jahe ja lahe tunne.
Kogusest jagus poolde selga väga paksudele juustele ning see oli umbes 0,5l topisjogurti konsistentsiga.

Pasta tuli üsna sõmerjalt pudrune, juustesse kanda oli märksa kehvem kui hennat. Ja kuna juuksed olid niisked, siis see jooksis üsna kõvasti, käterätt oli kuklast lõpuks üsna märg. Hiljem olen kandnud kuivadesse ja pesemata juustesse ning siis jookseb vähem. Ka pesemata juuste puhul ei pea ma juukseid hiljem šampooniga üle pesema.

Segasin selle kõik pulbrid keedetud kuuma veega (u 70C) kokku ja siis see pasta seisis u 2-3 tundi, kuniks ma kasutamiseni jõudsin. Aja jälgimine on tegelikult väga oluline ainult nahahenna puhul ning minu kogemuse järgi on muudele pulbritele hea põhimõte – las seisab tiba kauem.
Oma juuksed pesin eelnevalt ära ja panin siis maski niisketesse juustesse, jätsin juustesse u -1-2 tunniks, aega ei vaadanud.
Lapsele panin selle maski niisama kuivadesse juustesse, pesuaine asemel, tema jaksas seda vannis hoida u 15 minutit. Laps on mul selline tumedam liivablond – värvimuutust ei olnud, pusaprobleem paranes märgatavalt ning šampooniga välja maski pesema ei pidanud.
Endal – loputasin maski väga hoolikalt välja ja ei pesnud juukseid üle. Juuksed olid peale kuivamist natukene karmimad kui tavaliselt, aga samas siidised ja libedad. Pesema pidin neid alles 4ndal päeval, mis minu jaoks oli äärmiselt üllatav.

Hiljem olen katsetanud veel amla ja reetha lisamisega. Mulle isiklikult reetha ei sobi (see ilmselt seletab ka, miks mulle Punase Kassi pulberšampoon ei istu…), aga amla lisamine (2tl) tegi juuksed märgatavalt pehmemaks.

Üldiselt on see minu lemmiksegu ning ma üritan seda umbes kord kuus teha, lisaks õlitamisele. Vahel ma vähendan brahmi ja bringraj osakaalu, sest minu muidu kaunis punane hakkas brahmi ja bringraj mõjul natukene pruunikamaks muutuma. Selline ruskem tooninüanss tuli, mis mulle väga ei meeldi.
Peamine pesuaine maskis on shikakai, lootos mõjub ka puhastajana kuid on shikakaiga võrreldes väga leebe. Shikakai annab juustele mõnusalt tugeva tunde, aga on inimesi, kes ütlevad, et see kipub kuivatama. Minu lokk ei kostnud selle peale küll ühtegi halba või metsistuvat sõna…

Advertisements

Tulsi – taimeriigi kuninganna

Tulsi, India püha basiilik on ilmselt kõige püham taim Indias. Itaaliast pärineva pesto-basiilikuga on tulsi suguluses küll ning  mõlemaid on vahel nimetatud ka taimeriigi kuningannaks.
Taim kasvab mitmel pool Vana Maailma troopilises vööndis, nii metsikult kui kultuurtaimena. India püha basiilik võib kasvada kuni 90 cm kõrguseks ning annab lõpuks tugeva puitunud varre, mida kasutatakse ka ehete nikerdamiseks. Lehed on kuni 5cm pikkused, kergelt sakilise servaga, varretipus on lillakad õied. Indias on enam levinud kaks tulsi liiki – roheliseleheline Sri ehk Lakšmi tulsi ja lillakas-roheliste lehtedega Krišna tulsi. Kultuurtaimena kasvatatakse tulsit nii religioossetel kui ka meditsiinilistel põhjustel – ayruveda traditsioonis on tulsi üks olulisemaid taimi.

Indias austatakse tulsit juba enam kui 5000 aastat – see on taim mis jahutab ning ravib keha, vaimu ja meelt. Taime karge ja värskendav lõhn mõjub ergastavalt – teeb vaimu selgeks ja meele virgeks ning kaitseb keha. Taim sisaldab rikkalikult antioksüdante, on antibakteriaalse ja viirusevastase toimega. Tulsit peetakse ka adaptogeeniks, mis aitab organismil paremini stressiga toime tulla, tasakaalustab keha ning tugevdab immunsüsteemi. Oma kõikide omaduste tõttu on tulsit nimetatud ka elueliksiiriks, mis pikendab eluiga ja toimiv noorendavalt.

Tulsi on ka religioosselt sümboolne taim, mis kasvab templite juures ning võimalusel kasvatab iga pere seda taime ka oma aias, kasvõi potis kui muul moel poel võimalik. Sageli on pott aga pigem väikesemõõduline konteinerilaadne postament, mida kaunistavad jumaluste kujud ja näod ning ühe taime asemel on tagaaeda loodud tulsi-van või tulsirindvan – väike  basiilikusalu. Tulsi kohalolu on omamoodi religioosse pühendumuse sümbol. Nii tähtis on hoida enda ja oma kodu läheduses taime, mille nimi tähendab ka ‘võrreldamatu’ – selle taime olemasoluta ei ole kodu täiuslik ja valmis. (Puhtpraktiliselt – tulsi aias hoidvat majast eemale ka sääski ja kärbseid.)

Kui keegi teist peaks sattuma Varanasi, siis sealne Manas Mandir on tempel, kus tulsit austatavat võrdväärselt jumalustega – tulsi on naine. Ning kuigi tulsi ei ole jumalus, on see taim, millel on jumalustega eriline suhe. Jumal Višnu austajad hoiavad ning ülistavad tulsit, sest tulsileht olevat Višnule eriti meeltmööda olnud, ohvriandidest eelistvat Višnu tulsit kõigele muule. Tulsi Vivah’ nimelisel tseremoonial toimub tulsi ja Višnu abielu, kuukalendri järgi on see Kartika lõpus – kaheksanda kuu ajal, mil Indias peetakse suurem osa pulmadest. Tulsi puitunud varrest tehtud mala-keed või palvehelmed on nõutud nii usklike hulgas kui ka müügilettidel populaarsete religioossete suveniiridena templite ümbrustes.

Tugevalõhnaline tulsi aitab hingamisteede hädade puhul. Sel usutakse olevat ka üldine õhkupuhastav toime – nii kasvava taimena kui ka õlina aroomilambis, nii sise- kui ka välistingimustes. Lisaks peletab tulsi karge lõhn ka kärbseid, sääki ja muid tüütuid putukaid.
Tulsi-auru soovitatakse teha aknelisele näonahale ning probleemsele kehanahale suisa tulsivanni. Lisaks põletikuvastasele ja üldtoniseerivale toimele peetakse tulsit ka mürkeväljutavaks.
Juuksemaski lisatud tulsi toimib kõõmavastaselt, toniseerib ja tasakaalustab peanahka. Sageli soovitatakse tulsit kasutada ka kuiva ja kestendamisele kalduva peanaha puhul.

Multani mitti – ilusa naha ajatu saladus

Fullermuldasid (fuller’s earth) kasutatakse paljudeks otstarveteks – mittekleepuval ja mitteplastilisel savipulbril on suurepärane rasvu ja õlisid imav ning seeläbi pindu puhastav toime. Savi seob endaga toksiine, rasvu, õlisid, mürke ja mustust ning seetõttu on erinevaid fullermuldasid läbi aegade kasutatud naha- ja tekstiilitööstuses, kuivšampoonide koostistes, kassiliivas, mõnda aega aga ka tablettideks pressitult ravimitööstuses (filtreerivate omaduste tõttu kasutati seda nagu söetabletti), filmitööstuses kostüümide vanemaks muutmiseks ning plahvatustele effektsete tolmupilvede saamiseks, põletikulise ja probleemse naha raviks ja hoolduseks, aga ka sarnaselt beebipuudrile löövete ja haudumiste leevendamiseks.

India fullermulda multani mittit kaevandatakse India läänepiirkondadest ja nüüdseks Pakistani aladele jäävast Multani provintsist. See on lubjarikas vulkaanilist päritolu savipulber ning teadaolevalt üks vanimaid savipõhiseid näo- ja ka kehamaske, mida on aastatuhandeid kasutatud naha puhastamiseks, aga ka pleegitamiseks ning näole ilusa heleda puhta jume saamiseks. Multani mitti kohta öeldakse, et see on võluvalt lihtne ja kodune ning samas hämmastavalt high-tech ja universaalne. Mõnes mõttes võiks öelda, et multani mitti aitab kõiges – lahendab probleemid hauduma läinud beebipepust kuni autopõrandakattesse tilkunud õli ja lumivalgele laudlinale peopäranduseks saadud veiniplekkideni.

Kosmeetikas soovitatakse multani mittit kõige enam segada keedetud kuuma või leige vee või lilleveega. Kasutada kindlasti külmalt. Kuna savi imab endasse rasvu ja õlisid, siis ei soovitata multani mittit väga kuivale ja väga tundlikule nahale. Küll aga võib sellest abi olla segatüüpi, põletikulisele ja pinnakuivale nahale. Ning rasusele ja põletikulisele nahale soovitatakse multani mittit kasutada regulaarselt. Moodsal ajal on multani mitti leidnud kasutamist ka paljudes noorendavates ja mürke väljutavates detox-toodetes. Savimähised soovitatakse ka valutavate või põletikuliste liigeste leevendamiseks.

Näohoolduses kantakse pasta kuivale nahale ning lastakse sel siis kuivada, pealhoidmise aeg on 15-20 minutit, seejärel loputatakse jaheda veega.
Kuivades koorib pasta õrnalt surnud pindmised naharakud ning ergutab nahaalust vereringet – selle pärast ongi peale maski mahapesemist nägu kergelt õhetav ja roosatav. See õhetus võib alguses ehmatada – nagu oleks saanud kerge keemilise koorimise osaliseks – kui punakas jume kaob umbes poole tunniga ja tulemuseks on kena hele klaar nahk.
Hoolimata oma rasvu ja õlisid imavatest omadustest ei kuivata õigesti kasutatud multani mitti nahka – peale savi mahaloputamist tundub nahk puhas, isegi niisutatud ja kirgas. Peab lihtsalt jälgima ja tunnetama, et savi ei oleks nahal liiga kaua.
Tekstuuri parandamiseks või lisatoimete saamiseks võib multani mitti pastale lisada näiteks neemi, shikakai või reetha pulbreid. Tugevatoimelisi almat ja tulsit pigem mitte.

Multani mittit võib kasutada ka kuivšampoonina – kanda väike kogus tolmjat puudrit peanahale ja juuksejuurtele, masseerida ja harjata juuksed korralikult läbi. ‘Appi-ma-ei-jõua-enam-pead-pesta’-laadsetes hädaolukordades  hea valik – juuksed jäävad siidised ja puhtad. Sarnaselt muude savidega võib multani mitti pastat kasutada ka puhastavaks juuksemaskiks, siiski soovitaks seda rasusematele juustele.

Just nagu kodune supervahend, mis aitab kõige puhul – plekid mööblil, põletikuline nahk, kehvad juuksed… Kõlab liiga hästi, et uskuda? Loe, mida multani mitti tegi Taj Mahaliga.  Kui see oli piisavalt hea ja väärikas vahend, et turgutada ilule üks maailmaimedest, siis võiks ju uskuda, et see on hea ka mulle, kelle puhul tuleb sajandite mustuse asemel hakkama saada palju väiksemate probleemidega.

Seguhennadest

Ikka ja aina esile kerkivatest samadest küsimustest tulenevalt on ilmselt tarvidus teha üks pikem jutt seguhennadest. Seda, et ‘henna ei ole alati henna ei ole alati henna’ olen ma kirjutanud juba varemgi. Ühes oma esimestest postitustest, kuid seal oli põhirõhk henna määratlemisel. Nüüd siis natukene seguhennadest ehk nendest hennavärvidest, mis meil ja mujal ilmas pakkidena poodides müügil, kõigil puha ilus silt ‘Henna’ või ‘looduslik juuksevärv’ peal ning pakkidel toonilubadus nisublondist süsimustani. Ma räägin nüüd lähemalt AINULT taimsetest värvidest, mis segatakse kokku peamiselt kahest komponendist – pakis olev pulber ja kodukraanist lastud keedetud vesi. Kui pakis on veel mingeid müstilisi tuubikesi, ampullikesi, põhivärv on pastana tuubis ning seda tuleb segada mingi väga peene nimetusega ollusega teisest tuubist/kotikesest, siis on taimset komponenti seal üsna vähe. Igasugused boosterid ja spetsiaalemulsioonid lõhnavad juba kilomeetrite taha sünteetilise värvi järele.

Kui selline taimse värvi pakike osta – ning nii palju, kui mina uurinud olen, pole eriti vahet, millise tootja värv see on – siis on seal reeglina sees kindad, müts ja ÜKS pakk pulbrit.  St pulbri kujul on tegemist seguga, kuhu on sisse pandud igasuguseid asju.
Instruktsioon ehk kasutusjuhend käseb pulbri valada kaussi (tavapäraselt kreaamilisse), valada paele keev või kuum vesi, segada puulusikaga ning kanda pasta võimalikult kuumalt pähe.

Väga sageli lubavad pakil olevad kirjad, et tegemist on poolpüsivärviga, sest see ei eemalda omapigmenti, on looduslik, ei kahjusta juust ning lubatavasti saab selle 8-10 pesuga maha. See VÕIB kehtida nisublondide, senna-põhiste värvide puhul. Kui värvipulbris on sees henna ja indigo, siis lubage, ma uusmääratlen selliste värvide puhul ‘poolpüsivärvi‘ mõiste.  Pool tähendab seda, et kuuma veega segatult on tulemuseks värv, mis mingi aja jooksul – mõnel rutem, mõnel aeglasemalt – luitub. Värv kaotab sära ja õiget sügavust, mida pulbris kasutatavad taimed õige pruukimise puhul lubaksid,  ei saavutata tegelikult kunagi.  Püsi tähendab seda, et seda värvi – eriti kui henna ja/või indigo osakaal on suur, ei saa juustest täiesti kätte. Kui, siis ainult tumedamaks värvides.

Komponendid
Üks minu lemmiknäide, miks ma eelistan puhtaid pulbreid on nisublondide toonide koostis. Nisublond st ilusa kuldse läikega blondi (kui inimene on eelnevalt hele või naturaalne blond) saab happelise vedelikuga segatud sennast. Happeline vedelik võiks olla kas sidrunimahl – joomiseks paslik kangus – või kange kummelitee. Segage need KAKS asja kokku, hoidke pastat 10-12 tundi toasoojas, kandke pasta pähe ja loputage peale 2 tundi välja. Peske šampooniga üle, vajadusel palsam.  Kuldblond toon, KAKS komponenti.

Võrdluseks ühe loodusliku pakivärvi toimeainete loetelu: Algin, Hydrolyzed Wheat Protein, Buxus Chinensis, Parfum [+/- Lawsonia Inermis, Cassia Auriculata, Ramnus Frangula, Juglans Regia, Indigofera Tinctoria, Indigofera Argentea, Hibiscus Sabdariffa, Rheum Undulatum, Krameria Trianda, Coffea Arabica, Curcuma Longa, Beta Vulgaris.
Siin on väga palju ballastpulbreid, mis värvi osas ei anna midagi ning taimi, mille kasutamine nisublondi tooni saamisel küll kuidagi aidata ei saa – indigod, peedijuur, rataania, hibiskus, pähklikoor…

Või teise äärmusena näiteks süsimust värv.
Taimedest saab süsimusta siis, kui värvida juuksed eelnevalt puhta hennaga (2 tundi) ning kohe seejärel indigoga (1 tund). Hennasse läheb sidrunimahl, indigosse vesi ja võib lisada näpuotsatäie soola – maksimaalselt 5 ainet.
Välijavõte loodusliku pakivärvi toimeainetest: Algin, Hydrolyzed Wheat Protein, Buxus Chinensis (Jojoba Oil), Parfum (Fragrance) [+/- Lawsonia Inermis*, Cassia Auriculata, Ramnus Frangula, Juglans Regia, Indigofera Tinctoria, Indigofera Argentea, Hibiscus Sabdariffa, Rheum Undulatum, Krameria Trianda, Coffea Arabica, Curcuma Longa, Beta Vulgaris]

Indigo kinnitub juuksekeratiini ainult läbi hennatanniinhappe. Ilma hennata annab indigo normaalsel heledal juuksel kergelt sinaka tooni, mis luitub kiiresti. Blondeeritud pea ja vesihalli juukse värvib indigo armsalt Malviina-siniseks, kuid ka siit luitub värv maha. Henna ja indigo koos, ühes segus, annavad erineva paleti pruune toone, olenevalt vahekorrast, kuid ei anna musta. (Ja musta all me mõistame siin kõik musta – nagu must kass.)

Vedelik, aeg  ja temperatuur
Enamustel looduslikel pakivärvidel ning üldse paljudel hennadel on kaasas juhend, mis pärineb umbes aastast 1920 või midagi sinnakanti. See on aeg, kui Lääneilmas hakati väga jõuliselt reklaamima sünteetilisi juuksevärve, vähese ja ebaregulaarselt olemas oleva henna kvaliteet oli kohutavalt alla käinud ning kõik vähegi taimset päritolu värvollused sildistati hennaks, olenemata sellest, mida need siis tegelikult sisaldasid (nagu tegelikult ka praegu). Lisaks loodi sellise kasutuskirjeldusega kena pilt sellest, kui kohutavalt raske, keeruline, ebameeldiv ja isegi ohtlik (tuline hennapasta võimalikult kuumalt pähe) on henna kasutamine, seda eriti võrreldes moodsate sünteetiliste värvidega. (Ka ses osas on üldpilt üsna sama…)
Tegelikult tuleb segus olevaid pulbreid segada väga erinevalt ning neid koos segades on tulemuseks selline… tugevalt alla harju keskmise. Mitte ühegi taime potentsiaal ei tule sellises segus tegelikultvälja, samas – noh, mingi tulemus on tõesti. Lisaks on see lihtne- üks segamine, üks pasta – ja meenutab inimestele poevärve. Ilmselt mõjub see ka kuidagi veenvamalt.
Näiteks henna segada toasooja hapuka vedelikuga ning lasta siis seista – olenevalt hennast, võib värvusreaktsiooni aeg erineda: 2-12 tundi. Aga märksõnad on – leige või jahedamapoolne temperatuur, hape, aeg. Indigo seevastu tahab leiget keedetud vett ning tuleb seejärel kohe ära kasutada. Kuuma või tulise vee kasutamisel oksüdeerub indigo liiga kiiresti ning värvib selle võrra kehvemini. Igasugused õlid segus takistavad indigo kinnitumist ja värvitoimet. Pähklikoore pulber, mida paljud värvid sisaldavad ning mis tõesti annab hennale juurde hallikaspruuni tooni, tahab enne kasutamist keetmist tõmmiseks – aeglasel tulel u 6 tundi keeta. Turmeric annab veega segatult kuldse tooni ja on nahale hea, juuksekeratiini see ei kinnitu ning kuldne läge kaob 1-2 pesuga; happelise vedelikuga segatult annab see pulber aga punase tooni. Ka peet ja hibiskus annavad mingi väga pindmise läikenüansi, hibiskus hennale ja sennale vajaliku happelise keskkonna, mis samas muudab turmericu käitumist.  Kohv ei anna juustele eriti midagi, ei tooni, ega eriti ka läiget ning on juukseid, mis kohvirasvaga kokku puutudes hakkavad… ebameeldivalt lehkama.

Ja lisaks allergia teema – monokomponentsest või ühekäe sõrmede jagu komponente sisaldavast pastast on allergeeni leidmine kerge või jõukohane ettevõtmine. Samuti selle asendamine millegi sobivamaga. 10-20 toimeaine puhul on see väga aeganõudev, eeldab nende toimeainete puhtal kujul olemasolemist ning vahel ka lootusetu – ristallergiad nt.

Ja muide – võrreldav ei ole ka hind. Seguhennades või värvisegudes on päris palju ballastkraami, nii et valmispulbri odavus võib olla üsna näiline. Lisaks saab puhast sennat, hennat javähema indigosisaldusega henndigot säilitada – allesjäänud pasta tuleb panna sügavkülma ning kasutada järgmisel korral. Henndigos indigo küll ‘sureb’ kuid allesjäänud pasta toimib lahjema hennana. Juuksehennat võib sel moel sulatada ja külmutada üsna mitu korda. Valmissegude puhul seda teha ei saa – kogu pulber tuleb ära kasutada ja ülejääk minema visata.

Ma ei taha kõige sellega nüüd öelda, et looduslikud seguvärvid on halvad – ei, kindlasti mitte. Minu tutvuskonna hennatajates on väga paljud kas alustanud või oma värvimisajaloos vähemalt korra kokku puutunud ka seguvärvidega. Need on lihtsalt teistsugused värvid. Ning – need ei ole üldjuhul ka henna. Seguvärvidega saadud tulemused ei ole võrreldavad puhaste pulbrite ja vähekomponentsete segudega saavutatud toonidega.

Punase Kassi pood uues kohas – hennaserai.com

Lõpuks on valmis saanud Punase Kassi korralik koduleht ja eraldi veebipood – www.hennaserai.com
Kuna meil on huvilisi ja kliente ka Eestist väljas, siis on Hennaserai eesti ja inglise keeles.

Lisaks tavapärasele hennale, sennale, indigole ja amlale veel uusi tooteid. Mõned neist olid üleval juba ka Punase Kassi vanal kodulehel.

Lisandunud on juuste ja naha pesuks reetha (seebipähkel), shikakai, taimne pulberšampoon ja lootos.  Maskidena on head brahmi ja bringraj, mis mõjuvad hästi ka juuksekasvule ning aitavad juuste väljalangemise puhul. Uued pulbrid ahahoolduseks: tulsi, neem ja India vulkaaniline savi multani mitti.

Uutest pulbritest-taimedest ning nendega tehtud omanahakatsetustest täpsemalt juttu lähiajal. Nii nagu ma need korralikult lahti kirjutada jõuan.

« Older entries