Ohud

Hennale on teada väga vähe allergilisi reaktsioone. Selles mõttes on see taim oma pika kasutusajalooga täiesti unikaalne. Aga mitte miski ei ole päris ohutu. Ja kuigi mulle meeldiks kinnitada, et henna ei tekita allergiaid, on siiski olemas võimalused, et henna ei sobi Sulle või võib tekitada ärritusi.

Alati on olemas võimalus nö tavaliseks allergiaks – allergilised nähud ilmnevad vähem kui tunni jooksul peale hennaga kokku puutumist ning need on väga tüüpilised tunnused: nina hakkab tilkuma, ajab aevastama või kuivalt köhima, silmad sügelevad ja jooksevad vett, hingamine võib muutuda vaevaliseks ning rinnus pitsitab. Nähud ilmnevad väga vähese aja jooksul peale kokku puutumist hennaga ja vaevused alluvad kenasti allergiavastastele preparaatidele, mida saab ka apteekidest käsimüügist. Igasugust edasist kokkupuutumist hennaga oleks muidugi mõistlik vältida. Siiski on selliseid reaktsioone teada väga harva.

Siis on olemas napthoquinone-ülitundlikkuse” reaktsioonid. Põhimõtteliselt on see allergia hennatanniinhappe suhtes – see keemiline ühend, mis annab hennale värvi. (See reaktsioon ei ole minu teada kuigi laialt levinud.) Kui mehndi puhul tekkib umbes kolme tunni jooksul peale henna nahale kandmist üldine sügelustunne, hingamine muutub vilisevaks või kähisevaks ning inimene kurdab rinnus pitsitustunnet, siis on ta allergiline. Vastupidiselt PPD-mürgitusele (vt “must henna”) tekkib selline reaktsiooni lühikese aja jooksul ning nähud sh sügelemine ja lööve on üldised, need ei piirne kunagi hennakujutise all oleva nahaga vaid levivad üle keha. Henna eemaldamisel kehapinnalt ning allergiavastaste preparaatide kasutamisel vaevused kaovad. See reaktsioon ei jäta arme ega tekita haavandeid, nagu PPD seda teeb, aga inimene, kellel on selline reaktsioon esinenud ei tohi mitte kunagi hennat kasutada.

Henna on vastunäidustatud ka neile, kellel on kaasasündinud pärilik haigus, mida meil esineb vist üsna harva – glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasi defitsiit. Haigus on üsna levinud Põhja-Aafrikas ning Kesk-Aasias, kuna haiguse tekitaja on X-kromosoomis, siis esineb seda meestel sagedamini kui naistel. Sellisel juhul on reaktsiooniks hennale hemolüütiline kriis. Täpsemalt saab selle haiguse kohta lugeda siit (inglise keeles).

Sa võid olla allergiline ka hennapasta muude komponentide suhtes:

  • Kui Sa oled allergiline tsitruselistele, siis ütle seda kindlasti. Üldjuhul segatakse hennapasta kokku hennapulbrist ja sidruni- või vahel ka laimimahlast. Vahel kasutatakse pasta kinnitajana suhkru ja sidrunimahla segu.
  • Kui Sa oled allergiline mõne eeterliku õli suhtes, siis ütle seda kohe. Aedliivatee, nelgipung ja rosmariin võivad eeterlike õlidena olla väga tugevad ärritajad. Inimesed, kes ei talu teepuuõli ei tohi kasutada ka niaouli ja cajeputi õlisid. Eeterlike õlide osas peavad ettevaatlikud olema kõik, kel on suurem kalduvus allergiateks, oluliselt nõrgenenud immuunsüsteem või väga tundlik nahk.
  • Kui Sa ei talu mett, siis ütle seda. Kuna hennapastale isatakse sahhariide, siis võib seal suhkru või glükoosi asemel sees olla mesi.

Ja kahjuks on alati olemas võimalus, et henna, mille Sa ostsid puhta ja loodusliku toote pähe, sisaldab tegelikult lisaks hennale veel väga paljusid muid ühendeid. Eriti tõenäoline on see valmissegude või valmispastade puhul, sest:

  • Väga sageli ei nõuta nendel maadel, kus selliseid segusid tehakse, täpset koostisainete loetelu ning selle pakendile kandmist.
  • Väga sageli kasutavad selliste toodete tootjad nippi, et karbile on kantud lähemalt uurimisel üsna suvaline loetelu taimsetest ainetest ja juures on märge: “Võib sisaldada”. Põhimõtteliselt on tegemist taimsete parkainetega, mille lisamisel saab erinevaid toone, aga tihti on selliste taimede seas ka allergeene.
  • Väga sageli on koostisainete loetelu kas nii väikeses kirjas, et seda ei ole võimalik ilma luubita lugeda või siis pakendil sellises kohas, mille peale ei tule (nt põhja all, ‘recycling‘ märgi kõrval vms).
  • Liigagi sageli sisaldavad ‘täiesti loodusliku henna baasil tehtud värvid’ ka metallisoolasid, mis tagavad kärtsu ja särtsaka tooni, aga mõjuvad halvasti nii tervisele kui juustele. Ning selle kohta ei ole pakendil mitte mingisugust märget.
  • Valmispastad, mida ka meil mehndi jaoks müüakse, ei anna üldse mingit teavet selle kohta, millest need kokku on segatud. Isegi hindi keeles mitte (reeglina on need Indiast toodud).
    Mõned neist haisevad kohutavalt ning oksüdeerunud pasta jätab ka nahale rohekasmusta jälje. Mõned neist põlevad heleda leegiga ning teevad süttimisel väikese paugatuse. Tuubid või koonused, milles neid tarnitakse, ei ole hermeetiliselt suletud, lekivad ning neid ei hoita korralikes tingimustes. Ära sellist hennat oma naha peale parem pane.
    Valmissegatud hennapasta – kvaliteetsest hennast, korraliku seguna – ei säilita oma värvivaid omadusi toatemperatuuril kauem kui paar päeva – kolmandal-neljandal päeval hakkavad hennapasta värvivad omadused nõrgenema ja umbes nädala pärast on tulemuseks nö surnud pasta. Ka külmkapis ei säili henna kauem kui ehk nädala. Nahale seda kanda ei ole siis enam mõtet, see ei jäta head kujutist. Ainuke võimalus valmissegatud pastat säilitada, on hoida seda sügavkülmas. Siis säilib see peaaegu igavesti. 🙂

Selle pärast on väga oluline, et Sa ostaksid nii korraliku toote kui vähegi saad:

  • eelista puhast, looduslikku, valmissegamata BAQ tasemega hennapulbrit
  • kui Sa ostad segu, siis katseta seda endal, nii nagu seda ka karbil soovitatakse ja reaktsioonidega oota 24h
  • kui Sa lähed kellegi juurde mehndit tegema, siis peab see inimene Sulle oskama rääkida, mida tema pasta sisaldab, kuidas ta selle kokku segab, kaua tuleb pastat peal hoida, kauaks ja mis värvi kujutis nahale jääb, kuidas pilti hiljem hooldada. Ebamäärase mõmina ja mingi Väga Tähendusrikka ‘meistrisaladusega retsepti’-jutu peale mine lihtsalt ära. See ei ole usaldusväärne.

Ma olen liiga sageli kohanud seda, et mehndit tehakse Indiast või Pakistanist toodud valmispastadega, veel halvemal juhul mõnes new-age’i poest ostetud odava sodiga.
Ma olen kohanud ka seda, et peenes salongis tehakse külmalt PPD”musta hennat” ning kui argumendiks on “Aga meile ei ole keegi kaebama tulnud, et midagi oleks juhtunud.”, siis on see äärmiselt, lausa kriminaalselt vastutustundetu!
Selline ei ole vastutustundlik ja eetiline käitumine. Pildi eest küsitakse ikka röögatu raha, aga tegelikult ei tea tegija hennast mitte midagi, see on selline nunnu seksikas moeasi millega saab head ja kerget raha teha.
Selline käitumine on vääritu ja levitab linnalegende hennast kui mõttetust ja nõmedast asjast, sest “mul see küll peale ei jäänud” või siis ohtlikust vähkitekitavast mürgist, sest “minu tuttava tuttavaga juhtus nii”.

Looduslik puhas ja kvaliteetne henna on ohutu.

Advertisements

2 kommentaari

  1. Lil said,

    veebruar 19, 2010 kell 11:39 e.l.

    Tere,tahaks osta hennat juuste värvimiseks,(aga mitte posti teel) ja konsultatsiooni, olen tartlane.

    • Katrin said,

      veebruar 23, 2010 kell 9:51 p.l.

      Tere,
      palun saatke meil aadressile info@punanekass.ee – mis tooni tahate ja mis on omatoon. Suhtleme meilitsi edasi.
      Teile hot.ee aadressile saadetud meil tuli tagasi.

      Katrin


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: