Terpeenid – milleks neid vaja on?

Sageli olen ma inimestele nõu andes seletanud, et nad võiksid oma hennat terpida. Ning pidanud siis seletama, mida ma tegelikult silmas pidasin ja neil teha soovitasin.

Terpeenid või terbid on minu mugandus Catherine Carthwright-Jones’i poolt loodud mõistele ‘terps’. Põhimõtteliselt tähistab see monoterpeenseid alkohole sisaldavaid eeterlike õlisid.

Monoterpeensed alkoholid on ained, mida toodavad paljud taimed (sama moodi nagu mõni taim sisaldab suhkruid või teine tärklist nii sisaldavad paljud taimed ühendeid monoterpeenid). Monoterpeenseid alkohole sisaldavad just lõhnavad taimed, nende erinevad osad ning neid saab taimedest kätte destilleerimise teel. Väga tugevad terpeene sisaldavad tooted on näiteks eeterlikud õlid. Vähemal määral sisaldavad neid ka lileveed ehk hüdrosoolid.

Terpeenid on oma loomult nagu lahusti, süsivesiniklahusti, mis aitab kaasa henna oksüdeerumisreaktsioonile. Hennatanniinhape, aine, mis annab henna värvuse, ei ole loomult veesõbralik e hüdrofiilne aine vaid hoopis hüdrofoob ehk siis veepelgur. Hea meelega hennatanniinhape veega mingisse keemilisse vahekorda ei astu. Ja see tähendab, et kui segada hennat ainult veega (või ainult happelise vedelikuga), siis ei saa sealt värvuse mõttes parimat tulemust. Nii et kui ma räägin ‘hästiterbitud hennast’, siis tahan ma tegelikult öelda, et hennapastale tuleks teatud eeterlike õlisid juurde panna. Aga selleks ei sobi mitte kõik eeterlikud õlid ja kindlasti ei sobi selleks mõned muud ained, mis toimivad henna jaoks lahustina, kuid on nahalekandmisel suisa ohtlikud (sellest kirjutan ma lähiajal eraldi).

Siin on näide hennatestist paberil:

DSC00058

Monoterpeenseid alkohole, mis on henna seisukohalt on head, on mitmeid. Kõige parem ja ohutum neist on terpineool (terpineol). Sama head ning kasutamiseks ohutud on ka geraniool (geraniol), tsineool (cineol), tsedrool (cedrol), linalool (linalol). Õlid, mis ei sisalda neid monoterpeenseid alkohole, ei anna henna värvuse parandamisele suurt midagi juurde.

Eukalüptool (eucalyptol) ja tsitronellool (citronellol) on hennas kasutamisel oluliselt vähem tõhusad, kuid mõjuvad ka.

On ka mitmeid monoterpeene, mis on väga tõhusad, aga mille kasutamine ei ole ohutu. Eugenool (eugenol) annab hennale väga vinge vungi aga võib nahka tugevalt ärritada. Kamfeen (camphene) mõikab ka, aga võib põhjustada iiveldust või tundlikemal inimestel kergeid mürgistusnähte.  Õlisid, mis sisaldavad neid terpeene, on parem vältida.

Täiesti eraldi teema on valmispastad ehk siis tööstuslikult toodetud laiatarbepastad. On olemas selliseid süsivesiniklahusteid, mida on hakatud kasutama henna valmispastades, seda nii värvuse parandamiseks kui ka säilitus. Need mõjutavad tõesti henna värvust, kuid nende kasutamine on isegi ohtlik, sest need on rohkem või vähem toksilised: gasoliin (gasoline), keroseen (kerosene), and tärpentiin (turpentine). Väga sageli sisaldavad neid lahusteid Indiast, Pakistanist või Lähis-Ida maadest toodud ja meil müüdavad valmispastad ning ka erinevates hennakomplektides pakutavad õlid, mida soovitatakse kasutada enne hennamaalingu tegemist (henna oil, mehndi oil, mahalabya oil). Need annavad küll hennale tumeda värvi, aga on tervise seisukohalt kahjulikud või isegi ohtlikud kasutada.

Milleks terpeenid siis head on: need osalevad keemilises reaktsioonis, mis annab henna värvusreaktsiooni vallandumise kiirema tulemuse. Henna värv, olgu siis nahal või juustel, tuleb sügavam rikkalikum ja intensiivsem ning hennatanniinhappe kinnitub naha pealispinda ja ka juustesse sügavalt.

Mida terpeenid kindlasti ei tee: terpeenid ei soojenda nahka ega ava poore. Need argumendid on väga sageli kasutusel, kui õigustatakse henna-õli kasutamist. Naha soojendamine on hea tulemuse saamiseks oluline, aga näiteks eeterlik ingveriõli, mis annab väga soojendava efekti, ei sisalda ühtegi terpeeni ning selle lisamine hennapastasse on seega mõttetu. Naha soojendamiseks tuleb lihtsalt viibida soojas keskkonnas või soojalt riietuda. Pooride avamiseks on väga hea mõte minna sauna ja kui te suudate seal avatud pooridega aga higistamata (et hennamaaling laiali ei läheks) mõnda aega istuda, siis on lõpptulemus nahal kindlasti parem, aga pooride avatus või suletus ei mängi siin mingit rolli.

Milliseid eeterlike õlisid siis valida ja milliseid vältida – sellest kirjutan ma ühes järgmises sissekandes (ja ma luban, et kirjutamispaus ei ole seekord nii pikk).

Rohkem lugemist:

Terpeenidest ja hennast, Catherine’i üks esimesi katseid: http://www.hennapage.com/journal/issue_II/article_6/page1.html

Veel üks terpimiskatse: http://www.hennapage.com/journal/issue_III/article_3/page4.html

Terpeenidest ja natuke ka eeterlikest õlidest: http://www.hennapage.com/henna/how/terp.html

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: